1942aasta sügisel ArhangelskVologda raudtee piirkonnas. Jätkusõda: soomepoiste tegevus v 1943aasta kevadel ja varem Soomes olnud mehed koondati Karjala maakitsusel võitlevasse 47. jalaväerügemendi ( JR 47 ) III ( Vallila ) pataljoni, mille ülemaks oli Soome marssali Mannerheimi õepoeg major Claes Gripenberg. Pataljon oli vaheldumisi väljaõppel rindetaguses Jalkala laagris ning rindeteenistuses Rajajoel raudtee lõigul. Jätkusõda: soomepoiste tegevus v 1943aasta sügisel Soome põgenenutest astus umbes 400 meest Soome Merejõudude teenistusse, kus said väljaõpet ja teenisid mitmetel sõjalaevadel, moodustades 10 % Soome laevastiku isikkoosseisust. v Ülejäänud mehed suunati jalaväe väljaõppelaagritesse Porokyläs, Jokelas, Järvenpääl, Käkösenpääl, Purhos, Huuhanmäel ja Taavettis. Eestlaste väljaõpetajad olid Soome ohvitserid ja allohvitserid
Edmund Ranniko on sündinud 6. novembril 1922 Harjumaal Kolga vallas Tsitre külas. Lõpetas Uri algkooli. Enne sõda oli kalur ja meremees. 1941 suvel hoidus kõrvale mobiliseerimisest Punaarmeesse. 1941-1942 töötas Saksa tolli ja piirivalve teenistuses. Astus vabatahtlikuna Eesti Leegioni, millega käis ta väljaõppel Poolas Debicas. Narva pataljoni koosseisus olles saadeti Ukraina rindele. 1943. aastal asutus vabatahtlikult Soome armeesse. Oktoobrist 1943 veebruarini 1944 oli rindel Rajajoel, märtsist juunini 1944 väljaõppel Järvenpääl sidekompaniis, tõrjelahingutes Viiburi lahel ja Vuoksil. 1944. aastal naasese Eestisse ja võitles Tartu rindel ning sai Pilka lahingus haavata. Ta evankueeriti Saksamaale transpordilaevaga ,,Moero," mille Vene lennuk õputorpeedoga uputas. Ta päästeti Saksa saatelaevale. Pärast tervenemist saadeti ta Eesti siviisi, kus ta oli märtsi lõpuni rindel ning sai haavata. Teda autasustati II klassi Raudristiga.
hukkus ülesannet täites 1942. a. septembris-oktoobris Arhangelsk-Vologda raudtee piirkonnas. 1943.a. kevadel ja varem Soomes olnud mehed koondati Karjala maakitsusel võitlevasse 47. jalaväerügemendi ( JR 47 ) III ( Vallila ) pataljoni, mille ülemaks oli Soome marssali Mannerheimi õepoeg major Claes Gripenberg. Pataljon oli vaheldumisi väljaõppel rindetaguses Jalkala laagris ning rindeteenistuses Rajajoel raudtee lõigul. Nemad panid aluse soomepoiste ideoloogiale, võtsid kasutusele moto: "SOOME VABADUSE JA EESTI AU EEST". 1943. a. sügisel Soome põgenenutest astus u. 400 meest Soome Merejõudude teenistusse, kus said väljaõpet ja teenisid mitmetel sõjalaevadel, moodustades 10 % Soome laevastiku isikkoosseisust. Ülejäänud mehed suunati jalaväe väljaõppelaagritesse Porokyläs, Jokelas, Järvenpääl, Käkösenpääl, Purhos, Huuhanmäel ja Taavettis
annaabi.ee 
