Need on nõdrameelsed. Kokku on neid viis. Ainult üks on neis aadlik, teised aga kodanikuseisusest. Ukse juures esimene, pikk kõhetu mees ruskete läikivate vurrudega ja nutetud silmadega, istub pead kätele toetades ja vahib ühte punkti. Ta nukrutseb ööd ja päevad läbi, võngutades pead, õhates ja kibedalt naeratades; kõnelustest võtab ta harva osa ega vasta harilikult küsimustele. Ta sööb ja joob masinlikult kui antakse. Otsustades piinava, raiuva köha, kõhnuse ja põskede puna järgi algab tal tiisikus. Temale järgneb väike, elavaloomuline, väga liikuv vanamees, väikese terava habeme ja mustade kahuste juustega nagu neegril. Päeval sammub ta mööda palatit ühest aknast teiseni või istub oma voodil, jalad türklase kombel enda alla tõmmatud, ja vilistab lakkamatult nagu leevike, laulab tasa ning itsitab. See on juut Mosseika, lollikene, kes läks segaseks paarikümne aasta eest, kui ta mütsitöökoda maha põles.
Kuna ta aga hakkas teisi haigeid tülitama viidi ta peatselt Andrei Jefimõtsi korraldusel palat nr 6. · Juut Moisseika läks segaseks paarikümne aasta eest, kui ta mütsitöökoda maha põles · Postkontori sortija - pole teada millisel põhjusel ta täpsemalt haiglasse sattus. · Rasvunud talumees mõtlemisvõime kaotanud, arulageda näoga vennike Pikk kõhetu mees - Otsustades piinava, raiuva köha, kõhnuse ja põskede puna järgi algab tal peagi tiisikus. · Andrei Jefimõts Kuna ta külastas tihti palat nr 6 arvati, et ta on ära pööranud ja tema ametikohta ihaldanud Hobotov nägi selles oma võimalust. Tegelikkusele alistumise filosoofia: Ragini arvates peitub inimese mugavus ja rahulolu temas eneses, mitte väljaspool inimest. Harilik inimene ootab head/ halba väljastpoolt, mõtlev olend aga iseeneselt. Mõttetark või
luuletajate varamusse, nt Karl-Martin Sinijärv. Praeguseks on oma tegevuse luuletajana vanad punkarid küll lõpetanud, kuid nende töö on üle võtnud uue aja tegelased nagu Batsill, Kärbes, Nahhaal, Henry Schmidt, Ämblik jne. (Viires s.a) Piret Viires:,,Punkluule tõi eesti luulesse: kõnekeelsuse, madalate kategooriate poetiseerimise, tekstide jõulisuse ja intensiivsuse, terava ühiskondliku protesti, mis haakus eriti isamaaluulega 1988-1989. aastatel, lihtsa, raiuva vormi, võõrtähtedega kirjaviisi. (Viires s.a) 15 5. EESTI KUULSAMAD PUNKARID Kindlasti teavad inimesed, kui räägitakse Villu Tammest, Tõnu Trubetskyst ja Mercast, kellega on tegu, sest kindlasti väärivad nemad oma nimetust kuulsad Eesti punkarid. Nad on oma tegutsemisaja jooksul jõudnud palju korda saata ning siinkohal üritan välja tuua nende tähtsamad tegemised ning nende loomingu perioode.
Smuul, Hint ja Sirge satuvad eri positsiooni loomingus. Luule puhul on selge, et kaks keskset autorit on J. Smuul ja D. Vaarandi. Kunstiliselt ja positsiooni mõttes on Smuul ja Vaarandi teistest erandid. Mis luules hakkab muutuma lisaks sellele, et tulevad huvitavad kaanepildid luulekogule? Kolm iseloomulikku punkti: 1) hakkab vohama poeemizanr värsstekst muutub pikemaks ja jutustavamaks 2) ülivaldavalt silbilis-rõhulised ja nelikvärssides; üsna raiuva rütmiga tekstid, riim ja mitmed võtted, mis meenutavad rahvusromantilist esteetikat 3) temaatiline: kiidulaulud parteile ja Stalinile; sõjaaineline luule; imperialismivastane luule (eriti 1940-50ndate vahetusel) Mart Raud Felix Kotta Ralf Parve Ilmi Kolla Uno Laht Viimased kaks on sellises positsioonis, et ühtpidi lähtuvad stalinistlikust esteetika, aga toovad teistpidi avarust ja vabadust juurde. Kahes suunas: U. Laht hakkab ühena esimestest nõukogulikku satiiri. Juhan Smuul
annaabi.ee 
