lahenduski, ei puuduta üksikuid riike vaid hõlmab kogu maailma. Olenemata keskkonnaametnike teadlikkusest, et ühiskonna areng tuleb suunata säästlikule teele, on üldsuse tase selles suhtes väga madal. Praegune majanduslik olukord on tõrjunud keskkonda puudutavad teemad esmatähtsate probleemide nimistust välja, selle asemel pööratakse suuremat tähelepanu majanduskasvule ja sotsiaalsele heaolule keskkonna arvelt. Aeg on ka Eestis veenvalt tõestanud, et pillavale, raiskavale ületarbimisele orienteeritud ühiskond ei ole jätkusuutlik. Keskkonnavaenulik elulaad, kus kõik on muudetud kaubaks, kus miski pole püha peale RAHA ei vii meid edasi. Autod, bussid, mootorrattad jne nad kõik paiskavad õhku kasvuhoonegaasi, mis kahjustab Maad kaitsvat osoonikihti. Ajast maha jäänud tehnoloogia ja põlevkivil põhinev energiatootmine on põhjuseks, miks Eestis paisatakse õhku ligi kaks korda rohkem CO kui Euroopas keskmiselt.
marsruutide optimeerimise, sõidukite veovõime kasutuse maksimeerimise, tühisõitude vältimise jne kaudu. 22. Milliste negatiivsete mõjude tõttu tekkis roheline logistika? Logistikaga on liitunud keskkonnakaitse, nii päri- kui vastassuunaliste tegevuste puhul sest · Transport põhjustab keskkonnale negatiivset mõju, eriti puudutab see autokasutuse kasvu · Pakkimisega on mindud liiale · Kulusäästlikkus tarbimisel jätab soovida (tootmine suunab raiskavale tarbimisele, liiga kergesti visatakse ära kasutuskõlblikud, kuid moest läinud asjad) 23. Kuidas on võimalik saavutada kuludes säästu rohelise ja tagastuslogistika kaudu? 1. Toote eluea pikendamine 2. Ühekordsest kasutuskultuurist loobumine 3. Jäätmekäitluse vajaduse vähendamine 4. Veovajaduse vähendamine 5. Uuendatud tooraine kasutus 24. Millised kriteeriumid on olulised infovoo suhtes? Tekkekoht ja liikumise suund Ülekande ja vastuvõtu kiirus
see on rohkem kui kaks korda suurem kui tööstuses (23%) ja olmekasutus (8%) näib selle kõrval tühine. Hinnanguliselt 15-35% põllumajanduse veekasutusest pole jätkusuutlik. Lisaks raiskab põllumajandus 60% või 1500 triljonit liitrit 2500 triljonist liitrist veest, mida ta kasutab igal aastal. Paljud suured toiduaineid tootvad riigid nagu USA, Hiina, India, Pakistan, Austraalia ja Hispaania on jõudnud olukorda, kus veeressursid ei suuda taastuda piisavalt. Peamised põhjused raiskavale ja jätkusuutlikkust mittearvestavale veekasutusele on lekkivad niisutussüsteemid ning suure veenõudlusega taimede kasvatamine sobimatus keskkonnas. Probleemi muudavad raskemaks ka valesti suunatud toetused ning vähene avalikkuse ja poliitikute teadlikkus kriisist ning nõrgad keskkonnaalased õigusaktid. Hea näide liigse niisutamise tagajärgedest on Araali meri, mis oli eelmise sajandi keskpaigani suuruselt neljas järv maailmas, kuid tänaseks on ta inimtegevuse tõttu oma veemahust
annaabi.ee 
