universalist panna kahtluse alla eelduse, et raipe esteetiline „võtmine“ nõuab just selliseid „nasaalseid“ kogemistingimusi. Võime ju raibet kogeda märksa distantseeritumates situatsioonides, näiteks fotolt või filmilindilt ning välistada ei saa sedagi, et mõni esteetiline vuajerist eelistab raibet hoopis binoklist vaadata. Muidugi võivad ka kognitiivsed asjaolud – nt tühipaljas teadmine, et tegemist on raipega – inhibeerida esteetilise hoiaku sissevõtmist, ent siiski on kindel, kõigil nimetatud puhkudel kaotab vähemasti füsioloogiline etteheide suure osa oma jõust 7. Selgitage füüsi(ka)lise ja loogilise võimatuse erinevust. O-universalism võib hume’ilikult väita, et loodusseadused (sh vomitiivne „loodusseadus“, nö okseseadus) ei ole loogilises mõttes paratamatud. Kuna loodusseadused võiksid olla teistsugused ja meie füsioloogia alluda hoopis
6. Selgitage kogemistingimuse ideed. Fraas ,,ninapidi sees" on tähenduslik, sest õigupoolest võiks ontoloogilise universalist panna kahtluse alla eelduse, et raipe esteetiline ,,võtmine" nõuab just selliseid ,,nasaalseid" kogemistingimusi. Võime ju raibet kogeda märksa kaugemas situatsioonides nt filmis ning välistada ei saa sedagi, et mõni esteetiline vuajerist eelistab raibet hoopis binoklist vaadata. Ka kognitiivsed asjaolud nt tühipaljas teadmine et tegemist on raipega inhibeerida esteetilise hoiaku sissevõtmist, ent siiski on kindel, kõigil nimetatud puhkudel kaotab vähemasti füsioloogiline etteheide suure osa oma jõust. 7. Selgitage füüsi(ka)lise ja loogilise võimatuse erinevust. O-universalism võib hume'ilikult väita, et loodusseadused (sh vomitiivne ,,loodusseadus", nö okseseadus) ei ole loogilises mõttes paratamatud. Kuna loodusseadused võiksid olla
kõik kõrvad silmad tõega hämmastuks. Kuid mina, lurjus tuim, siin norutan kui uneleja, teoks kes võimetu, ei sõnagi ma paota kuningast, kelt tema kallis elu ja kõik vara on röövit neetud moel. Kas argpüks olen? Mul tuvi maks, ses puudub sapp, et äng mind kõrvetaks. Sest muidu raisakulle ju ammu selle orja raipega ma nuumand oleks. Rõve kaabakas! Sa autu, julm ja kiimas kaabakas! Mind eeslit! Tore lugu küll, et mina poeg, kelle kallis isa mõrvati, kel kättemaksu taevas õhutand, kui hoor siin sõnadega südant paotan ja kukun vanduma kui köögitüdruk, kui ehtne libu! Ptüi! POLONIUS: Vaadake, kas pole ta jume muutunud ja silmis pisarad?
annaabi.ee 
