ehk ,,I hear a little story in the music" ja ka ,,Õige Valik" ehk ,,Snowflakes". Alice ja Raimond ei jäänud kokku, sest Alice lahkus koos perekonnaga Saksamaale, kurb saatus mõlema jaoks. Raimond Valgre mobiliseeriti 28. juunil 1941. aastal. 1942 aastal jõudis ta eesti korpusesse, seal ta sai taaskord tegeleda muusikaga, mängis 917. laskurpolgu ansamblis. 1944 aastal sai orkestrijuht Väino Saviauk korralduse moodustada korpuse suur jazzorkester, Raimondil oli au olla üheks dirigendist viiest. Orkester mängis ka tema enda lugusi. 13. oktoobril 1944 astus ta Tallinna Riiklikku Konservatooriumi klaveri erialal. Kuna ta päeval õppis ja öösel teenis raha, siis sellest midagi välja ei tulnud ning ta visati välja. Astus ka teist korda, seekord proovis kompositsiooni, jällegi visati välja, sest ööelu ja sellega kaasnevad joogid ilmselgelt segasid meistrit ennast. 1946 oli Raimondil välkabielu Evi Hannusega, see aga luhtus
ELULUGU Raimond Valgre sündis Riisiperes 7.oktoober 1913.aastal ja suri Tallinnas 31.detsember 1949.aastal.Ta oli helilooja kui ka muusik. Raimondil oli vend Enn ja õde Evi.Raimondi isa Johannes oli kingsepp ja ema kasvatas kodus lapsi,õpetas Raimondile inglise,saksa,vene keelt ja ka klaverit.Raimond ja ta pere elasid Paides. Kooliteed alustas väike Raimond juba enne oma seitsmendat sünnipäeva. Aasta pärast algkooli astumist jätkus tema koolitee Paides, kus ta alustas ka klaveriõpingutega kellegi Perteli juures. Hiljem viisid rännuteed pere tagasi Raplasse ja Raimond pidi oma õpinguid jätkama Rapla algkoolis.
Raimondi kaunis välimus ja populaarsus naiste seas on päritud ema ilust. Ema ja poja välimus oli päris suur. Raimondi romantiline hingelaad oli arvatavasti samuti emalt saadud. Haridus Huvitaval kombel on vähe teada, kuidas tärkas Raimondis muusikahuvi. Lapsena võlus teda viiul kuid ema otsustas klaveri kasuks. Raimond võttis klaveri eratunde Paides ja Tallinnas kuid klaveri taga ta pigem improviseeris, seega ei saanud temast hiilgavat pianisti. Raimondil oli aga varakult huvi luule- ja proosakirjanduse vastu. Ta oli omavanuste seas tugevaima luulevaistuga. 1926. aastal läks Raimond Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikat õppima. Kooli ajal oli tal kombeks tantsides laulda uusi lööklaule ja mängida neid kaasõpilastele klaveril ette. Ka olevat ta tol ajal ehitanud endale lihtsa raadiovastuvõtja, selleks, et oma muusikajanu kustutada. Gümnaasiumi lõpuks oli Raimond keskpäraste tulemustega õpilane
"Isa kolmas abielu Aavega oli tema kõige abielulisem abielu. Aave oli boheemlaslike eluviisidega koloriitne inimene, väga ilus ja atraktiivne naine, üdini kunstiinimene." Raim, nagu teda igal pool kutsuti, oli oma päikesenaise leidnud, aga paraku väärib kooselu lõpp 1989. aastal õudusromaani. Katrin Kaugveri jutu järgi olid nad kahekesi peolt tulnud ja Raimondil oli juba protees alt ära keeratud, kui Aave õhkõrn kleit (vist Raimondi kingitus) tuba soojendanud reflektorist tuld võttis. Raimond ei saanud midagi teha. "Eks isa oli elus kõiksugu asju näinud, aga see oli temalegi liig." Viimased aastad elas Kaugver oma Mustamäe korteris. Vaatamata viletsale tervisele polnud Raimond siiski murtud mees. Ta ei armastanud viriseda ega kaevata. Uute aegade saabudes lasi Kaugver ennast
annaabi.ee 
