kogumine ning metsakasutuse kavandamine. Mõõtühikuks ei ole enam tehtava töö kvaliteet ja maht, vaid kulutatava raha hulk. Ressursikasutuse maht ja ulatus tuleneb üksikotsustuste jadast ning vastutus lõpptulemuse eest on haihtunud. Vaadates meie metsade vanuselist struktuuri (joonis 5) näeme, et männikud ja kuusikud jagunevad üsna sarnaselt. Neile panid oma pitseri möödunud sajandi alguse tormilised sündmused: tol ajal raiutud metsade uus põlvkond on nüüd j ä l l e raieeas või sinna jõudmas. Eriti silmapaistvalt joonistuvad välja erametsade 6080- aastased kuusikud [2]. Praegune metsaseadus lubab röövraiet. Maakasutus- ja metsapoliitikas eelmisel sajandil tehtud vead [4] ei lase praegu planeerida ühtlast puidukasutust raiuda tuleb rohkem, kui juurdekasv seda lubaks. Metsanduse arengukava (20012010) koostamisel lepiti ka kokku võimalik puidukasutuse maht (edaspidi optimaalne raiemaht) [10]. Kuuse puhul on see tõesti suur, ulatudes
väärtus 0 Puu kõrguse mõõtmine Praktikas enamlevinud “Suunto” ja “Silva” tüüpi kõrgusemõõtjad Mõõtja peab seisma puust kas 10-25 m kaugusel, sõltuvalt puu kõrgusest ja mõõteriista iseloomust, tavaliselt 15-20 m Kaugus puust määratakse kas lindi või laserkaugusemõõtjaga Tasasel maal liidetakse lugemile 1,5m juurde Kallakul kas lahutatakse või liidetakse erinevused Puu mahu määramine Raieeas moodustab tüvi 60-85, oksad 5-25 ja juured 5-35 % Tüvi jaguneb tarbe ja küttepuuks Sortimendid liigitatakse ladvapoolse d järgi Jäme sortiment >26 cm Keskmine sortiment 13-25 cm Peen sortiment 3-12 cm Puu mahtu määratakse vastavate mahutabelite alusel Levinuim valem on o V = g1,3 x h x f o g - on puu rinnaslõike pindala m2 o h - puu kõrgus m o f - vormiarv
pidada järgmist: * kaugus puuni määratakse kas optilise kaugusmõõtjaga v. lindiga; * tasasel maal liidetakse saadud kõrgusele oma silmade kõrgus (1,5 m) juurde. (kui on kallak, siis viseeritakse puu latva ja juurekaelale ja tulemused liidetakse või lahutatakse. Praktilises metsanduses kasutatakse 'Vertex', 'Silva' ja 'Suunto' tüüpi kõrgusmõõtjaid, varem kasutati laudkõrgusmõõtjat ja ka standardkluppi saab kohandada kõrgusmõõtmiseks. d) Puu mahu määramine Raieeas moodustab tüvi 60.....85, oksad 5.....25 ja juured 5.....35 % kogu puu mahust. Kasutamise seisukohalt jaguneb tüvi tarbe- ja küttepuiduks. Tarbetüvi jaotatakse selle järkamisel saadavate normaalsete mõõtudega sortimentide ladvapoolse diameetri järgi jämedaks (26 cm ja rohkem), keskmiseks (13 kuni 25 cm) ja peeneks (3-12 cm ) tarbepuiduks. Kui on teada puu kõrgus ja rinnasdiameeter saab määrata puu mahu.
annaabi.ee 
