keskkonnajärelevalve seadusega sätestatud korras. § 67. Keskkonnale tekitatud kahju ja selle hüvitamine (1) Keskkonnale õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud isik riigile käesolevas paragrahvis sätestatud ulatuses ja korras. (2) Keskkonnale tekitatakse käesoleva seaduse tähenduses kahju, kui: 1) raiutakse lubatust nooremaid või väiksema keskmise rinnasdiameetriga puistuid, metsaraiel ei peeta kinni puistu rinnaspindala või täiuse lubatud määrast, raieajast või liigist, tehakse turberaiet metsatüübis, kus see ei ole lubatud, ei peeta kinni raiejärkude järgnemisele kehtestatud vähimast ajast või raiutakse metsa kohas, kus see on keelatud; 2) ei peeta kinni lubatud liitumisajast, uuendusraielangi pindala suurusest või maksimaalselt lubatud laiusest, alustatakse uut uuendusraiet enne vahetult kõrval asuva uuendusraielangi uuenemist või uuenemata langile
Kuna raieajaks valdavalt talvekuud, siis mitmete seenhaiguste, eelkõige kuusikutes juuremädanikku põhjustava juurepessu levik kahjustatud puudelt või kändudelt tervetele, oli hobuveoga väiksem. Tunduvalt vähem said kannatada pinnas ja puujuured, sest kerged hobureed ja kelgud ning talvine metsaväljavedu ei jätnud metsa olulisi jälgi. Möödunud sajandi keskel hakkas muutuma raietööde tehnoloogia, tööstus vajas puitu pidevalt, raieajast sõltuv puidukvaliteet ei mänginud enam suurt rolli. Mehhaniseerimise areng tõi aina enam masinaid metsa. Käsisaed ja kirved asendusid elektri- ja bensiinimootorsaagidega ja hobuste asemele tulid põllumajanduslikud traktorid. Hobuvedu oli töölistele füüsiliselt raskem, hobune nõudis hoolt, toitu pidevalt (heinamaad ja heinategu) ning aina vähemaks jäi inimesi, kes seda oskasid ja tahtsid. Tehnika käsitsemine nõudis aga kutseliste metsatööliste olemasolu, kellele oli vaja
-tingimustest ja võib erineda isegi ühe ja sama tüve eriotstes. Keskmine tihedus- loetakse iga puiduliigi iseloomustavaks suuruseks. Määramise aluseks on puidumassi standartniiskus (12%). Suhteline tihedus- iseloomustab osade puuliikide puitaine ebaühtlast jaotumist (nt sügisel on okaspuude, rõngass.puit tihedam, kui kevadel) Niiskus- puidus leiduv vesi protsendina tema massist. Olenevalt puidu liigist, kasvutingimustest, raieajast sisaldab puit vett: toorena 54-35%, poolkuivana 23- 18%, õhukuivana 18-12%, toakuivana 12-8%. Absoluutselt kuiva puitu- saab vaid laboratoorselt. Vabaniiskus- täidab rakud ja rakude vahelise ruumi, aurub puidu kuivamisel kõige enne. Seotud niiskus- asub raku seintes, saab vähendada looduslikult ja tööstuslikult. Hügroskoopsus- puidu om piisava niiskuse korral taastada seotud niiskus. Veeimavus- puidu om piisava niiskuse korral taastada vabaniiskus. Standartniiskus- niiskus sisaldus 12%
annaabi.ee 
