Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"raidraamistuses" - 3 õppematerjali

Padise mõis
2
doc

Padise mõis

Ülestõusnud piirasid suure väega Padise kloostrit; selle alistumisel põletati klooster maani maha ning seal asunud 28 munka tapeti. Hävingust saadi üle alles 1370te aastate paiku, mil ehitustööd pooliku kloostrikompleksi juures jätkusid. Klausuur ehitati üles kolmekorruselisena. Vaid põhjatiivas paiknenud kõrge nelja võlvikuga ühelöövilise kiriku osas oli ta kahekorruseline, kolmas korrus oli tõenäoliselt kaitsekorrus. Kirik varustati kaunite raidraamistuses teravkaarakendega. Hoovipoolsetele külgedele lisati kahekorruselised võlvitud ristikäigud. Ligikaudu 20 meetri kõrgused välismüürid lõppesid sakmelise rinnatisega, kirdenurgas lisandus neile tänini säilinud väike konsooltorn. Lisaks konsooltornile ehitati väike torn ka kiriku lääneviilule ja veel üks torn kirdepoolsele katusekelbale (mõlemad hävinud). Algsele ruudukujulisele põhiplaaniga ehitisele lisati seejärel umbes 12 meetri laiune läänetiib

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
10 näidet arhitektuurist Eestis
60
pdf

10 näidet arhitektuurist Eestis

16 Mustpeade maja Olavi saal. Mustpeade Maja kuut võlvi toetavad kaks kaheksatahulist piilarit, millel profileeritud baasid ning seinakonsoolid. Saal on kaetud paarismõikaliste roiete ja roosimotiiviliste päiskividega kujundatud tähtvõlvidega. Saal on ühendatud kõrvalhoonega. All on täies ulatuses kelder, mille servjoonvõlve kannavad massiivsed neljatahulised piilarid. Gildisaalil on raidraamistuses aknad. Olavi gildi hoonet ja Mustpeade maja ühendab teravnurkse viiluga hilisgooti hoone, millel on alles 15 Mustpeade maja Valge saal. Foto: Mustpeade Maja kaubaluugid ja valgusavad, säilinud on 18. saj omanike vappidega raidtahvlid. Hoone alumine korrus on kujundatud teda Mustpeade majaga ühendava krohvrustikaga, algne sissepääsuportaal pole säilinud. 10

Arhitektuur → Arhitektuuri ajalugu
32 allalaadimist
Tallinna ajalugu
32
doc

Tallinna ajalugu

mõningatest kütmata kambritest, keldriruumidest ja aitadest ning eluruumide peal paiknevatest laoruumidest. Elamu keskseks ja tähtsaimaks ruumiks oli selle tänavapoolses osas paiknev eeskoda (diele), mis oli eluruumidest poolteist kuni kaks korda kõrgem. Eeskoda oli väga suur, ulatudes vahel 100 ruutmeetrini ja isegi üle selle. Tänavalt viis eeskotta teravkaarportaal, sellega külgnesid suured neljakandilised vaba paigutusega aknad. Eeskoja aknad olid raidraamistuses ja trellitatud ning nad koosnesid tinaraamides paiknevatest väikestest ruudu- või rombikujulistest klaasiruutudest. Eeskoja tagumises nurgas asus mantelkorsten-köök, mis kujutas endast umbes 10 ruutmeetri suurust ruudukujulist eeskotta avatud ruumi, mille seinad koondusid ülalpool esimest korrust korstnaks. Mantelkorsten oli toestatud harilikult väikese mitmetahulise raidkivipostiga. Eeskojast viis uks selle taga paiknevasse köetavasse elutuppa. Elutoa taga (harvemini kõrval) paiknes

Ajalugu → Ajalugu
148 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun