33 Kui varasemas seaduses olid mõisnike kodukariõiguse piiride ületamise vastu üsna rasked karistusmäärad, siis uus seadus pehmendas mõisnike karistamist, mille järgi mõisnik jäi kodukariõiguse piiride ületamise tõttu ajutiselt ilma mõisapolitsei õigustest. 1816. aasta Eestimaa talurahvaseadus seab vabastamise järgmise aluse alla: „Eestimaa Moisnikud ütlevad ehnast keikist oigustest lahti mis siit saadik Tallopoegade päris-ollemise ja päris-allaheitmise peäl raiatud olnud, neid märamissi möda, mis sellesinnatse-Kässo-Ramatusse Tallorahwa seäduse pärast on ülespandud; ommeti seda ennestele piddades, et Ma ja Pohhi Moisnikkute pärris-ommaks jääb kui ennegi, seddavisi, et neid Tallopoegadel, kes pärris-allama põlvest lahti antud, eddespidi Moisavanemattega muud tegemist ei olle, kui agga seddamöda, kuidas nemmad teine teisega vastastikko kaupa ehk kontrakti on teinud, ja mis kässoõpetust möda tuleb ärraarvata.“
võimalikult palju õnnistusi ja sargal enam selleks ruumi ei jätkunud, oldi sunnitud need papüürusele kirjutama ja sarka asetama: see ongi nn. surnuraamat. Kirjad palusid jumalatelt abi. Anubis, Osiris, Nut ja Isis, eelkõige aga neli Horose last pidid lahkunut kaitsma. Viimased olid need, kes olid avanud Osirise suu, et too taas süüa ja kõnelda saaks. Ning samuti pidid Horose pojad surnut hoidma nälja ja janu eest. Kui muumia oli sarka suletud ja maa alla või kaljusse raiatud hauakamber valmis, peeti iga kord maha matuse riitus. Kes rikkam, oli juba oma eluajal nii korraldanud, et tema muumia maeti Osirise pühasse linna Abydosesse. Võis lasta endale aga Abydoses rajada ka butafoorse hauakambri või püstitada hauakivi. Mõnikord juhtus, et surnukehi tuli transportida mööda vett. Siis koosnes matuserongkäik eredavärvilistest paatidest. Tavapärane oli lihtsalt muumiad Niilust mööda
õnnistusi ja sargal enam selleks ruumi ei jätkunud, oldi sunnitud need papüürusele kirjutama ja sarka asetama: see ongi nn. surnuraamat. Kirjad palusid jumalatelt abi. Anubis, Osiris, Nut ja Isis, eelkõige aga neli Horose last pidid lahkunut kaitsma. Viimased olid need, kes olid avanud Osirise suu, et too taas süüa ja kõnelda saaks. Ning samuti pidid Horose pojad surnut hoidma nälja ja janu eest. Kui muumia oli sarka suletud ja maa alla või kaljusse raiatud hauakamber valmis, peeti iga kord maha matuse riitus. Kes rikkam, oli juba oma eluajal nii korraldanud, et tema muumia maeti Osirise pühasse linna Abydosesse. Võis lasta endale aga Abydoses rajada ka butafoorse hauakambri või püstitada hauakivi. Mõnikord juhtus, et surnukehi tuli transportida mööda vett. Siis koosnes matuserongkäik eredavärvilistest paatidest. Tavapärane oli lihtsalt muumiad Niilust mööda Abydosesse tuua, seal nendega Osirisele ohvritoomises osaleda ning need