15. Rahvusvahelise eraõiguse seadust kohaldatakse juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. (kollisi.oon <20:-ooni, -.ooni> huvide, püüdluste v jõudude kokkupõrge ). 16. Välisriigi õiguste kohaldamine toimub kohtu poolt olenemata sellest, kas selle kohaldamist taotletakse või mitte. 17. Edasiviide kui rahvusvahelise eraõiguse seadu näeb ette välisriigi õiguse kohaldamise, kohaldatakse selle riigi norme. Tagasisaade kui rahvusvalise eraõiguse seadus näeb ette Eesti õiguse kohaldamist, siis kohaldatakse Eesti materiaalõiguse norme. 18. Füüsilise isiku elukoha kindlaksmääramisel kohaldatakse Eesti õigust. 19. Füüsilise isiku õigus ja teovõimele kohaldatakse tema elukohariigi õigust. 20. Juriidilisele isikule kohaldatakse selle riigi õigust, mille kohaselt ta on asutatud. 21. Asjaõiguse tekkimine ja lõppemine määratakse selle riigi õiguse järgi, kus asi asus
poolt aga iseseisev madalamat järku süsteem ning oluline on rõhutada, et süsteem on hierarhias järgitav ülespoole või allapoole.29 Süsteemiteooria hierarhilisuse aspektist lähtuvalt on KarS Eesti õiguskorras madamalat järku süsteem, mistõttu on KarS hierarhilisuse astmes allutatud temast kõrgemat juriidilist jõudu omavatele õigusaktidele. Autor viitab eelnevalt käsitletud nn. õiguskorra püramiidile. Seega peab KarS olema kooskõlas nii rahvusvalise õiguse üldtunnustatud põhimõtetega kui ka Eesti Vabariigi põhiseadusega. 5. 3 Süsteemi organiseeritus Süsteemi organiseeritus viitab süsteemi korrastatusele, mida organiseeritum on süsteem, seda raskem ja ebatõenäolisem on teda väljaspoolt mõjutada.30 Õigustloova akti organiseeritus on kindlasti seaduse koostamisel üks essentsiaalne asjaolu, millest seadusandja võiks kinni pidada. Kuna KarS on küllaltki hästi organiseeritud, on
Tänaseks on vaidlus lõppenud õigustloovad aktid on õigusnormi sisaldavad aktid. Õigustloov akt = õigusallikas. See on üldtähistus, soomõiste õigusallika jaoks, millel on erinevad liigid. · Põhiseaduse teksti täiendab juba mõnda aega põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. See aitab meid põhiseadust mõista. · Loomuõigust pole tegelikult vaja kirja panna. · Põhiseadus kui tippakt, millest vaatab vastu Eesti õiguskord, tema normid, läbi õigusallikate. · Rahvusvalise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahtumatu osa. Teisele positsioonile võib lisada nelja siseriikliku õiguskorda mingi osa rahvusvahelisest õigusest. Mitte kõik põhimõtted, vaid üldtunnustatud põhimõtted ja normid. · Euroopa Liidu õigus ei ole meie siseriikliku õiguse osa, EL on ise loonud endale õiguse. · Ainult riigikogu koosseisu häälte enamusega saab muuta ja vastu võtta seadusi konstitutsioonilised seadused.
annaabi.ee 
