a. Tallinna Lauluväljakul alanud nn. öölaulupeod. Spontaanselt kogunesid inimesed vanu ja uusi isamaalisi laule laulma igal õhtul. Kus sajad tuhanded inimesed laulsid rahvuslikke laule ja nõudsid senise parteijuhi Karl Vaino tagasiastumist. Sellest Heinz Valgu poolt "laulvaks revolutsiooniks" nimetatud rahvuslikust meelevaldusest levis rahvusvaim üle kogu maa. 6. Too näiteid erinevatest surverühmadest ja sellest, kuidas nad poliitikat mõjutada on üritanud. Tüüp Näide Kuidas proovinud poliitikat mõjutada Ärilis- EVEA, Eesti Õliliit, Eesti Põllumehed protestisid Euroopa Liidu ühise institutsioonilised Piimaliit, Eesti Levaliit, põllumajandus- poliitika vastu. Meeleavaldus
Võim on üldisem nähtus kui vaid käsu pealesurumine või sellele allumine. Võimule allutakse ka siis, kui käsku täidetakse kui ka hakatakse vastu. Käsu andmine on ka võimule allumine. Tõde ja võim (võim peitub tõe taha) 54. Teun van Dijk ajakirjanduslik diskursusanalüüs. Varjatud suhtumine. 55. Johan Gotfried Herder maailma ajalugu on rahvuste ajalugu, ajaloo subjektiks on rahvused. Rahvus on inimese olulisemaid tunnuseid. Keel on keskne tunnus, aga ka rahvusvaim. 56. Benedict Anderson rahvus on inimeste viis end maailmas määratleda. Inimesed tundsid varemalt kokkukuuluvustunnet nendega, kes järgisid sama religiooni või allusid samale valitsejale. Nüüd tekkis kokkukuuluvustunne nendega, kes lugesid samas keeles. 57. Peter M Blau sotsiaalsel struktuuril kaks dimensiooni: sotsiaalne diferentseerumine e eristumine (horisontaalne dimensioon) ja sotsiaalne kihistumine e stratifikatsioon e ebavõrdsus (vertikaalne dimensioon).
Üliõpilaskonna isamaaline kevadpidu 1848. Esimest korda on väljas Soome lipp (vapiga). Soome hümni esiettekanne (Runeberg ja Pacius). II Soomlusliikumine (fennomaania) politiseerumine ja keelevõitluse ajastu Alates 1840/1860.aastatest kuni 19.sajandi lõpuni Johan Vilhelm Snellman (+1881): Rahvusfilosoof (filosoofiaprofessor) ja riigimees (senaator=minister). Hegeli õpilane. Arengu eesmärk on rahvusriik, mille aluseks on rahvusvaim, mida väljendab rahvuskeel = soome keel. Leidis, et kuna vaid soomekeelsel Soomel on tulevikku, peab rootsikeelne eliit-haritlaskond omaks võtma soome keele. Haritlaskond-eliit peab saama täiendust soomekeelse rahva ridadest (soomekeelsele keskkoolide-gümnaasiumide rajamise vajadus I 1858) Järeldused: Soome keelest peab saama ametlik bürokraatia-ja kooli keel (ametlik staatus 1863). Tulemus (alates 1860.aastatest): äge keelevõitlus sisepoliitikas ja hariduselus: fennomaanid=
Seda on püütud seletada Saksamaa Lääne-Euroopast erineva arenguteega (1871-1918, 1933-1945). Sellise arengutee tulemuseks oli: allumine riigile, jõupoliitika aktsepteerimine (tipnes totalitarismiga 1933-1945). Saksamaal tulemuseks ei olnud liberaalne kodanikuühiskond ja demokraatia kontroll nagu Prantsusmaal ja Suurbritannias. Saksa romantiline (keele) natsionalism: rõhutas hõimu, keele ja rahvuslike kommete tähtsust, kuna usuti et nendes väljendub see tõeline rahvusvaim (suhtumine oli umbes selline, et kui on keeleline sugulus, on veresugulus). Keelelise ja verelise üheks pidamisega tekkiski rassiteooria jne. Saksamaal natsiooni määratles rass ja kultuuripärand, see oli igavesti püsiv - etnos. Lääne- Euroopas oli mitte ühes piirkonnas elavate kodanike poliitiline kogukond - demos. Vahe Lääne-Euroopa riigirahvusluse ja Saksamaa ning Ida-Euroopa kultuurirahvusluse ____ . Saksapärane natsionalism määratles ,,vabaduse"
annaabi.ee 
