alustala, mis on väetiseks maailmas järgmisele karmile sotsiaalprobleemile nagu suguhaiguste lai levik. Kaasamisega sooviks alustada 2019a-2023a. 1) 2019a.- muudatuse eesmärgistamine ja kaardistamine 2) 2020a.- eesmärgi tutvustamine Euroopa komisjonis 3) 2020a.-2021a.- Euroopa riikide ja Aafrika kaasamine 4) 2021a.-2022a.- programmi loomine ja väljatöötamine liikmetega 5) 2023- teostamine Kaasaksin Euroopa riike ja Aafrika ühtse rahvusvahelisema poliitika kujundamise protsessi demokraatlikuma otsustusprotsessi ning efektiivsemate tulemite nimel. Et tekiks arusaam eesmärgilisest ühisosast. Seda ühisosa kaasamise kaudu luua üritataksegi. Kaasamist juhiksid ja korraldaksid Euroopa Liidu sotsiaalministrid, et kaasamine oleks võimalikult efektiivne rahvusvaheliselt kui ka riigisiseselt. Ministrid saavad suhelda riigikoguga ja teise minstritega. Sotisaalminsiter kommunikeerib oma riigiga ja kaasab sellega
a) keelpillid heli tekitatakse õhu võnkuma panekul. Esimene vibu, millele hiljem lisati kõlakast. b) puhkpillid c) löökpillid d) klahvpillid heli tekitamist juhitakse klaviatuuril e) elektroonilised pillid Pillimäng on kaua aega inimesele esteetilist naudingut ja lõõgastust pakkunud. Tähtis vahend tantsumuusika saatmisel. Muusikriistad on rahvusvaheliste suhete peegeldajad. Erinevalt rahvalaulust on muusikainstrumendid palju rahvusvahelisema iseloomuga. Võisid ühelt rahvalt teisele rännata. Kuni 20.saj alguseni oli pillimäng valdavalt meeste ala, naistele ei peetud seda sobivaks. Enamik varajaseid pille valmistati kodus, keerulisema ehitusega pillid (viiul, lõõts) tulid osta poest või tellida meistrilt. RAHVAPILLID: Roopill tehti pilliroost, sai mängida lühikesi lugusid, eriti tantsulugusid. Vilepill tehti paju või lepaoksast
hoonestada, rajati sinna sellegipoolest haljastus. Haljasala on vaid ajutine lahedus ning varem või hiljem tuleb leida mõistlik lahendus kogu ajaloolise Harju tänava taashoonestamiseks. Selles valguses tundub eriti mõttetu otsusena kulutada haljasalale nii palju raha, eriti hetkel valitseva majanduskriisi ajal. Harju tänava taashoonestamise edasilükkamine teeb olukorra vadi keerulisemaks. Mida aeg edasi, seda ebasobivamat arhitektuuri võidakse sinna ehitada, sest igal uuel ja rahvusvahelisema taustaga põlvkonnal jääb vähemaks või kaob sootuks igasugune hingelähedus ning isiklik suhe meie vanalinnaga. Seda olukorda sõnastas väga värvikalt Leonhard Lapin (2006): "Kapital ei tunne ju rahvust ning tänapäeva arhitekt on hoor rahamehe embuses!". Tema arvates juhul kui Eesti Vabariik oleks säilitanud oma iseseisvuse ka pärast märtsi pommitamist, oleks majaomanikud Harju tänava hoonestuse aastakümnega taastanud
pruudirõivastes. Lapsena surnud tüdrukute matustes leitakse üldjuhul siiski hoopis vähem ehteid, kui täiskasvanueas surnutele kaasa pandi. Rikkalikult ehteid leidub tihti ka tollases mõistes juba vanemate naiste haudades, kuigi etnograafia andmetele tuginedes loobusid läänemeresoome naised peale viljakusea möödumist kõigist ehetest. Varbola linnusest leitud esemeid Meeste mood, nagu ka nende rõivastuse juurde kuuluvad ehted ja muu atribuutika, oli hoopis rahvusvahelisema iseloomuga. Tekstiili säilitavat pronksi on Eesti meeste matustes küll vähem ning konkreetsest rõivastusest seetõttu teated napid, teatud reservatsioonidega võib aga tõmmata paralleele lähinaabrite arheoloogilise ja kunstiajaloolise materjaliga. 12. sajandi mehed kandsid veel väga rohkesti ehteid, 13. sajandi matustes on aga meeste haudades ehteid suhteliselt vähe. Võimalik, et neid polnud lihtsalt enam kombeks hauda kaasa panna.