Inimese evolutsiooni jätkumise võimalikkus Annika Vesselov Teele Otti Epp Villa Triini Laansalu Evolutsioonitegurid: Pärilik muutlikkus Geenitriiv Geenisiire Looduslik valik Inimese päritolu: Tõendid inimeste eelaste kohta on 4 milj. a. vanad Fossiilid näitavad, et inimeste sünnikohaks oli Aafrika Evolutsiooni võimalikkus · Praegu on looduslik valik ühe peamise evolutsioonitegurina tugevalt pärsitud, kuna arenenud tehnoloogia ja meditsiin võimaldavad ellu jääda ka neil, kes muidu looduslikes tingimustes hukuksid. · Tänu rasside vabale ristumisele toimub inimkonna geneetiline ühtlustumine, mis on vastupidine suund populatsioonide divergeerumisele · Tänu sotsiaalsele evolutsioonile on inimene ise muutunud evolutsiooniteguriks teistele liikidele. Kas evolutsioon jätkub? · Geneetilisi takistusi evolutsiooniks pole. · Suunav looduslik valik inimpopulatsioonides ...
Sotsiaalne evolutsioon jõudis kiirenemistasemele ning kiireneb kogu aeg edasi. See tegi võimalikuks karjakasvatuse ja põlluharimise, mis omakorda viisid kirja keele ja rattani. Selline kiire areneg tegi võimalikuks tänapäevase inimese väljakujunemise. Nüüdisaegne inimese evolutsioon seisneb peamiselt inimkonna ühtlustumises. Geenivool inimpopulatsioonide vahel on nii vab, et kui selline tendents jätkub, kujuneb välja üleilmne inimtüüp, kellel puuduvad nii rassi- kui ka rahvustunnused. Kultuurilises ja rahuvuslikes huvides ei oleks see positiivne tulemus ning see kahjustaks multikultuursust üle kogu maailma. Väljerändelained Aafrikast muutsid inimesed üksteisest erinevaks rassiliste tunnuste poolest. Artikuleeritud kõne tegi võimalikuks sotsiaalse evolutsiooni, pärilikkuse ning tänapäeva inimese tekke. See kõik kokku on mõjutanud tänapäevast maailma väga suurejooneliselt ning muutnud selle multikultuurseks ja igatpidi mitmekesiseks, mugavaks
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 4-3.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed tuumata arhed ja bakterid eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. --- Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava 'plahvatuse'. Piiritleti ehitustüübid nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. --- Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord kliimajahenemine. --- Siluri ajastul korallriffide moodustumine, esimesed kalad. Sõnajalgtaimed, lülijalgs...
annaabi.ee 
