hõrgutisi, siis üha enam kogub tänapäeval populaarsust ka püreejoogid- või söögid, mida valmistatakse püreestades. Püreerida on võimalik nii puu, kui juurvilju, erinevalt maitseelamuste soovidest. Armastatuimaks loomaks eestlastele on alati siga peetud. Sealiha tavalised kaaslased on kartul ja hautatud hapukapsas. Ainulaadseks roaks on mulgikapsad ehk hautatud kapsas kruupide ja rasvase sealihaga, mis annab jällegi omapärase maitseelamuse. Sageli tuuaksegi välja Eesti köögi rahvustoiduna seapraad, hapukapsad ja ahjukartulid, mis on saanud peaaegu, et igapäeva toiduks meie söögilaual ning mille traditsioon on välja jõudnud ka meie tänapäeva Eesti kööki. Samuti on siiani populaarsust hoidnud erinevad vorstitooted, mida kasutatakse saia, leiva või sepiku katteks. Kui muidu süüakse keeduvorste, suitsuvorste ning erinevaid suitsutatud vorste, siis suvisel ajal on väga populaarseks ja üha enam tõusvaks trendiks grillvorstid. Jõulude ajal
sibulaid. Süües tõsta taldrikule hea hunnik putru ja sea portsu keskele silmaks praetud pekirasva, liha ja sibulat. 2 ). Sült on keedetud liha- või kalaleemest tarretis, mis tavaliselt sisaldab ka hakitud liha või kala, vahel ka tükeldatud aedvilju või muud. Leeme tarretamiseks võidakse süldile lisada zelatiini. Sült on Eesti rahvustoit, kuigi sarnast tarretatud lihaleemest toitu valmistatakse ka mujal. Eesti süldi tegemine Eesti rahvustoiduna tuntud traditsiooniline sült keedetakse seapeast, -kaelast, -kootidest ja -jalgadest, mis sisaldavad nii palju liimainet, et jahtuv leem tardub ilma täiendava tardaine lisamiseta. Süldi keetmiseks pannakse liha külma vette, aetakse kiiresti keema, lastakse paar minutit keeda ning loputatakse siis nii lihatükid kui pott külma veega. Liha pannakse uuesti keevasse vette ning keedetakse hästi nõrgal tulel vaevu keevana ilma kaaneta kuni liha luudelt lahti tuleb (3-4 tundi)
Aja jooksul on meie võimalused, elutempo, teadmised toitumisest ning seeläbi ka toitumisharjumused muutunud, seetõttu ei vasta meie kunagine talupojaköök paljude inimeste arvamust mööda enam kaasaegetele arusaamadele tervislikust ja kaasaegsest toidust. Samas on iga eesti inimesel oma nägemus meie rahvustoidust. Sageli muutuvad esmalt arhailised traditsioonilised toidud, mida tegelikult enamik meist igapäevaselt ei söö (nt kaerakile ja kamakäkid). Üsna tavaliselt tuuakse rahvustoiduna välja seapraad, hapukapsad ja ahjukartulid. Teraviljatoidud on tänagi au sees. Leib ei puudu vist küll ka igapäevase eesti pere toidulaualt, lisaks veel erinevad saiad ja sepikud ning pirukad ja saiakesed. Üks tohutult suur teraviljatoitude grupp on aga eestlaste toidulauale oma tee rajanud. Need on pasta- ja riisitoidud. Õnneks on meil säilinud ka kamajahu valmistamise ja kamajahusöömise traditsioon. Pannkoogid on meie toidulaule kindlalt püsima jäänud
annaabi.ee 
