ühte rahvusriiki: "Ein Volk, Ein Reich, Ein Führer" (Üks rahvas, üks riik, üks juht.) See pidi viima lõpule erinevates riikides asuvate sakslaste ühendamise ning andma tagatise rahva säilimisele tulevikus. 3 Natsionaalsotsialism nagu fasismgi suunatud demokraatia vastu ning nägi ette parteide, vabade ametiühingute ja vaba ajakirjanduse kaotamist. Poliitiliste erimeelsuste ja klassihuvide esiletoomine pidi asenduma rahvustervikuga, mida ühendab juhikultus. Natsionaalsotsialistideks on end nimetanud selle ideoloogia pooldajad ise ning seda nimetust on kasutatud ka hiljem Lääne-Saksamaal. Nimetust "natsism" on sageli kasutanud natsionaalsotsialismi vastased. Et eriti kommunistid on natsionaalsotsialismi seost sotsialismiga eitanud, on selle ideoloogiat selle vastaste poolt (sealhulgas Saksa DV-s ja Nõukogude Liidus) nimetatud ka fasismiks, hitlerlikuks fasismiks, Saksa fasismiks või hitlerismiks.4
propaganda. Algas riigi ja rahva ettevalmistamine sõjaks, mida Hitler ammu ootas. Kes ei allunud käskudele, saadeti koonduslaagritesse. Kuna Hitler saavutas tõesti edu Saksa majanduse tervendamisel, kasvas Saksa rahva usaldus tema vastu. 9. Natsionaalsotsialistide sisepoliitika- Oli suunatud demokraatia vastu ning nägi ette parteide, vabade ametiühingute ja vaba ajakirjanduse kaotamist. Poliitiliste erimeelsuste ja klassihuvide esiletoomine pidi asenduma rahvustervikuga, mida ühendab juhikultus. 10. Majanduspoliitika Hitler suutis majandus elavdada, Tõi saksamaa välja suurest kriisist. Ehitati mitmerealisi kiireteid ja likvideeris tööpuudust. Samuti olid tal suued sõjalised tellimused ning hädaabitööd ehk siis parandas vanu hoooneid ja ehitas uusi (kaasajastas saksamaad) sellega sai ta rahvalt aina usaldust juurde. 11. Välispoliitika - välispoliitiliseks sihiks oli Versailles' rahulepingu
Rahvusaade osutub edukaks ja I maailmasõda näitab, et rahvas on valmis kaitsma oma riiki. Benedict Anderson: 19.saj rahvusriigid on ettekujutatud imaginaarsed konstruktsioonid. See seisukoht on liialdus. Ajaloost võib leida sellise keelelise enese identifitseerimise näiteid ka varemast, aga maailma ajalugu hakkab ta mõjutama alles 19.saj Teine tegelane on Eric Hobsbawn: Rahvusaade on alati piiratud territooriumil valitsev ,,rahvususk", mis 19saj kinnitas elanikud rahvustervikuga areneva turumajanduse tingimustes. Lisaks majanduslikele teguritele oli vaja ka poliitilisi muutuseid. 19saj poliitiline mobilisatsioon eeldas ühendavat abstraktsiooni ehk rahvust. Olulised rahvustunde propageerijad olid algkoolid, kodanlik avalikkus (mille tekitasid ajalehed), sõjaväekohustus. Kokkuvõtteks: Erinevatest seisustest ja erinevatest maakondadest pärit inimesed võisid omandada ühendava rahvusliku identiteedi alles areneva tööstusliku
annaabi.ee 
