Suulises kultuuris domineerib mnemotehniline pärimus. See pärimus fikseeriti rituaalidesse, rahvaluulesse jne. eesti kultuur on keelekeskne kultuur ning see tähendab ka seda, et peab olema piisav hulk eesti keele rääkijaid/inimesi vms et eesti keelsus oleks tagatud kogu kultuurivälja eksisteerimiseks 11. Kultuurilise iseolemise kujutelmadest rahvusideoloogiani. Kõige vanem ja kestvam ühiskondliku mõtte vool ja liikumine on eestlastele rahvuslus (natsionalism). Eesti esimene rahvusteoreetik oli Jakob Hurt. Hurt lähtus väikerahva enesetunnetusest ja teme rahvusemääratlus oli etnilis-kultuurililne, mitte poliitiline. Carl Robert Jakobsonile kuulub prioriteet eestluse poliitilise ja majandusliku eestkava sõnastamisel. Hurt ja Reimann põhjendasid oma etnotsentristlikku maailmapilti apellatsioonidega kõigekõrgemale 20.sajandi alguse rahvuslikud liidrid sünteesisid ning arendasid Hurda ja Jokobsoni ideid.
Eesti kultuur rahvusideoloogia kandja ja peegeldajana(kultuurirahvuslusest poliitiliste ideoloogiateni): Kõige vanem ja kestvam ühiskondliku mõtte vool ja liikumine on eestlastele rahvuslus (natsionalism). Kui räägitakse rahvuslusest mõistetakse selle all rahvuse vaimset külge ja omadust, seisundit ja põhjendust, indiviidide selliste ideede, hoiakute ja tunnete väljendust, mis moodustab rahvust koos hoidva ühiskondliku jõu. Eesti esimene rahvusteoreetik oli Jakob Hurt. Hurt põhjendas oma kõnedes ja kirjades esimesena teoreetiliselt eestlaste kui rahvuse olemasolu. Tema tõstatatud põhiküsimus oli eestlase kui rahvuse püsimajäämine ning euroopalikuks kultuurrahvaks tõusmine. Hurda elutööks sai eestlaste kultuurilise ümberkasvamise vastu võitlemine. T. Karjahärma hinnangust Hurda tegevuse kohta 19.sajandi lõpus joonistub välja "mõõdukalt kultuuriline" suund.
Karlsbad otsustas ka,, et laiali saadetakse Saksa võimlemisliikumine. See liikumine lähtus arusaamast, et sakslane on terve ja tugev kui ta võimleb. Jahn oli liikumise eestvedaja. Võimeline oli keskajal üsna võõras, see nn leiutati. Jahn leitas igast võimlemisriistapuud. Rajati üle Saksa ja Preisimaa võimlemisseltse ja saale. Tahtis kasvatada noori, kes suudaksid hakata vastu Napoleonile ja sõdida Saksa vabadussõjas. Jahn oli ka rahvusteoreetik, tema vaateid nimetatakse ksenofoobilisteks (nt keel tuleb puhastada välismaistest laenudest). laulmine, seltsiliikumine ja lauluseltsid, laulupeod (Würzburg). Uus etapp sai alguse 1830-40 aastatel, mid varjutas Karlsbadi otsused. Loodi lauluseltse, kuna laulmine polnud otseselt keelatud. Zelter rajas esimese seltsi, aga sinna kuulusid elukutselised. Loodi ka rahvale seltse ja harrastuskoore. Tulemuseks laulupeod. Laulupidu on koht, kus peetakse kõnesid, eriti isamaalisi.
annaabi.ee 
