... Kas julgeme astuda püstipäi, kahvatutriibulised püksid jalas ja Teppo lõõts kaenlas? Isegi kui häbeneme, tulevad võõrad, imetlevad meid, kiidavad taevani, teevad pilti mõne laguneva puumaja taustal. Ja manitsevad seda kõike hoidma, kaitsma ja väärtustama. Samas on XIX sajandi Võrus kuulsa linnaarsti ja kirjamehe Friedrich Reinhold Kreutzwaldi sule all sündinud suur osa meie Eesti rahvuslikust kultuurist euroopalikus mõttes. Kreutzwald arendas rahvusteadusi, eesti keelt, andis meile omakeelse väärtkirjanduse, harjutas meid mõttega, et oleme eurooplased. "Kalevipoeg" viis meid kultuurrahvaste sekka. Nii kannab huumorimeelne ja lahe võrulane endas kõrvuti talupoeglikku väärikat asjalikkust ja euroopalikku uhkust ning pisukest eneseteadvat üleolekutki. Talupoeglik pool meist laulab ja tantsib, mängib pilli, peab lugu rahvalikust, sunnib veel tänagi olema ise looja ja andja. Rahvakunstiüritustele jagub nii osalejaid kui vaatajaid. 1995.a
Oh, et elu -ja haritamise - tuulehood seda v arandust iial ei hakkaks lõpetama. Mis väljaspoolt poolerimised tema asemel meile toovad, ei jõua sündind `kahju mitte äratasuda " (Kr Koid I, lk. 150). Kreutzwald oli Õpetatud Eesti Seltsi Auliige aastast 1849. Kolleegiuminõunik aastail 1877- 1882. (Viki4) Teda on nimetatud eesti "esimeseks eurooplaseks", just oma vaimse harituse poolest. 1860.aastal lõi ta rahvusteadusi õhutava keskuse. (S.Õispuu 1992) Kreutzald koos paljude teiste haritlastega nagu D.H.Jürgendson, Fr.R.Faehlamm, J.Köler lõid Eestimaa Kirjandusliku Ühingu 1842. aastal. Nad etendasid väga tähtsat rolli ühiskonnas ning neist sai kandev jõud rahvuslikus liikumises. Nad moodustasid eesti haritlaskonna põhituumiku "maa sool"- rahvakoolide õpetajad. (Mati Laur jt. 2005). 4
Seoses venestusega lahkusid paljud sakslased ning teadustegevuses saabus mõõnaperiood. Alles peale sajandivahetust kerkisid esile vene rahvusest mainekad õppejõud - Vladimir Grabar - rahvusvahelise õiguse spetsialist, Jevgeni Tarle - Napoleoni uurija. Eestlasi oli ülikooli õppejõudude seas harva, ainult eesti keele lektori kohtadel töötasid Hermann ja Veske. Maailmasõja aastail lisandusid Kõpp - usuteadlane, Paldrok ja Koppel meedikud. Ülikoolis polnud rahvusteadusi, neid arendati ülikoolivälistes teadusasutustes. Tähtsaimad olid Õpetatud Eesti Selts ja Eesti Kirjameeste Selts. EKS jätkas Hurda õhutusel alanud rahvaluule kogumist. 1907 asutatud Eesti Kirjanduse Selts jätkas rahvaluule kogumist, uuris eesti keelt, kirjandust ja ajalugu. 9 Ajaloo vallas tõusis tegijate hulka ka 1909 Hurda mälestuseks asutatud Eesti Rahva Muuseum, koguti tarbeesemeid, ehteid, eestikeelseid trükiseid. Kirjandus
omavalitsuslikke asutusi, mis hoolitsesid nende emakeelsete koolide ja kultuuriasutuste (teatrid, raamatukogud) asutamise, ülalpidamise ja 16 juhtimise eest. (Juudid ja sakslased Eestis kahe maailmasõja vahelisel perioodil). 3. Milline reform pani aluse põhiharidusele, milline kõrgharidusele? Põhiharidusele kehtestati 6-klassiline koolikohustus. Kõrghariduse aluseks avasid Ülikoolid oma uksed. 4. Kuidas arendati rahvusteadusi? Tutvustati saavutusi ja riike, rahvusvaheliste sidemete avardamine. Pöörati tähelepanu eesti keelele, kirjandusele, rahvaluulele ja ajaloole. Töövihik 1. Leia väite tõestuseks iga valdkonna kohta 1 näide. Väide: Senisest talurahvakultuurist kasvas maailmasõdade vahel välja moodne euroopalik kõrgkultuur. Valdkond: Näide: Rahvaharidus 6 klassiline haridus (kohustuslik) Kõrgharidus Tallina Tehnika Ülikool
annaabi.ee 
