Vennaskonna hõbevarasid Niguliste Muuseumis; · 16.20. sajandi Euroopa ja Vene kunsti pärleid Kadrioru lossis ja Johannes Mikkeli poolt muuseumile kingitud hinnalist 16.20. saj. Lääne-Euroopa, Vene ja Hiina kunsti kogu Mikkeli muuseumis Kadrioru Kunstimuuseumi hoonetes; · eesti ühe mitmekülgsema kunstniku Adamson-Ericu (19021968) kujutavat kunsti ja tarbekunsti Adamson-Ericu muuseumis; · eesti suure rahvusromantiku ja ühiskonnategelase, kunstnik Kristjan Raua (18651943) töid Kristjan Raua Majamuuseumis. · Muuseumi uues peahoones, Kumu Kunstimuuseumis, on ulatuslik eesti kunsti püsiväljapanek, kus võib nautida eesti kunsti klassikat 18. sajandist kuni Teise maailmasõjani ning vaadelda nõukogude perioodil loodud eesti kunsti (19451990) kõige erinevamaid väljendusvorme: sõjajärgsete aastate kunsti, sotsialistlikku realismi, erinevaid
1865-1957 Soome kuulsaim helilooja, XX sajandi alguse üks suurimaid sümfoonikuid, kelle teoste populaarsus on aastatega järjest kasvanud. Sibelius lõi oma sümfooniad veeradsajandi jooksul, mida piiritlevad aastad 1899 ja 1924. Looming. Kokku seitse sümfooniat. Kahes esimeses on veel romantilis- poeetiline maailmatunnetus, II sümfoonia op.43 D-duur, (1902) on neljaosaline. Mõneski suhtes Sibeliuse tähelepanuväärsemaid teoseid, noore rahvusromantiku võimas eneseteostus. Alates kolmandast sümfooniast uued kaasaegsed suunad, suund kammerlikkusele, psühholoogilisus. Võtmeks Sibeliuse muusika juurde on programmilised teosed: ,,Kalevala"- ainelised : ,,Kullervo-sümfoonia", Neli legendi:" Lemminkäinen ja saarepiiga", ,,Tuonela luik", ,,Lemminkäinen Tuonelas", ,,Lemminkäise kojutulek", sümf. fantaasia ,,Pohjola tütar". Eepose "Kalevala" kõrval on teda inspireerinud soome loodus, muistendid, saagad. Sibeliuse enda sõnul ei tsiteeri
See ei tulenenud ainult vormialastest erimeelsustest, vaid ka nooremapoolse luulepõlvkonna üldisemast püüust proovida- katsetada erinevaid laade. Õigus isikupärasusele, teistest erinevale väljendusviisile viis reeglina mitmekesisusele ja eelkõige vabamate luulevormide osatähtsuse suurenemisele. Nooreestlased ei tahtnud euroopa värsitraditsiooni, ega oma regivärssigi hüljata, vaid rakendada täiuslikumalt ja kunstiliselt mõjuvamalt, kui seda olid teinud rahvusromantiku. Villem Grünthal-Ridala (1885-1942) tema luulet ilmus juba "Noor-Eesti" I albumis "Talvine õhtu" esikkogu "Villem Grünthali laulud" (1908) - impressionistlik, sisemise varjundirikkusega looduslüürika, samas ka olemas sümbolistlik mõõde - nähtava ja nähtamatu, välise, sisemise ja kosmilist kõiksust puudutav sfäär. Vormiliselt järgib nooreestlaslikku liini, luuletajatüübilt aga lähedane Ennole. Ridala luule väljendab üksikinimese subjektiivset maailma, kes on endasse
annaabi.ee 
