organisatsioonide tegevus ja ajakirjanduse tegevus lihtsustus. 3. Missugused olid Eesti iseseisvumise eeldused? Rahvusliku haritlaskonna teke Eestlaste majandusliku jõukuse kasv Rahvuslike liidrite esiletõus (Päts,Tõnisson) Osalemine omavalitsuse juhtimises 4. Kuidas toimus Eesti iseseisvumine? 1974. aastal jõudisÜhinendu rahvaste organisatsiooni Eesti demokraatliku liikumise ja Eesti Rahvusrinde märgukiri ÜRO Peaassambleele ja ÜRO peasekretärile, milles paluti abi Eesti omariikluse taastamiseks. Eesti Demokraatliku Liikumise ja Eesti Rahvusrinde programmiliste dokumentide arutelu käigus oli kujunenud välja suund taasiseseisvumisele.1979. aastal saatsid nelikümmend viis Eesti,Läti ja Leedu kodanikku märgukirja ÜRO peasekretärile ning NSV LIIDU, Saksamaa LV, Saksa DV ja
liberaaldemokraati, 1 talurahvaparteiline, 1 NDP-st ja 1 parteitu). Hiljem oli iga partei valituses esindatud ühe ministriga, kes oli ühteaegu ka Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja. Kõik need parteid olid ühendatud 1950. aastal loodud Demokraatliku Saksamaa Rahvusrindesse. Lisaks parteidele kuulusid Rahvusrindesse veel sellised massiorganisatsioonid nagu ametiühingud, nais- ja noorsooliidud jt. SDV-s toimunud valimistel oli kodanikel võimalik hääletada ainult Rahvusrinde koostatud nimekirja poolt (või vastu, kui julgust jätkus). Nendesse nimekirjadesse olid kantud kõikide DSRR-i kuuluvate parteide ja organisatsioonide esindajad, kuid sellistes proportsioonides, mis tagasid SSÜP ülekaalu. Seega oli Rahvusrinne organisatsioonivorm, mille kaudu ja abil SSÜP teisi parteisid ja massiorganisatsioone kontrollis ja juhtis. Kuigi ametlikult oli tegemist demokraatliku riigiga, oli riik allutatud põhimõtteliselt ainult SSÜ Parteile ning kommunismile. 1950
,,Libuse" on legendide järgi vürstitar, kes kauges minevikus valitsenud Tsehhimaad, näidates üles arukust keeruliste riigiasjade korraldamisel. Üks selline keerdsõlm ongi ooperi sisuks. Arvuliselt teiseks ja kunstiliselt kõige õnnestunumaks ooperiks kujunes koomilisse zanrisse kuuluv ,,Müüdud mõrsja". Teose libreto autoriks oli helilooja kaasvõitleja, 1848. aasta revolutsiooni veteran Karel Sabina, kes vabanenud vanglast, liitus taas rahvusrinde kirjanikega. Smetana töötas ,,Müüdud mõrsja" kallal kuus aastat (1864 1870). Veel pärast teose esietendust 1866. aastal tegi ta seda korduvalt ümber. Helilooja loomingus on ooper kõige rahvuslikum ja rahvalikum. Ajavahemikul 1866 1882 etendati seda Praha teatris sajal korral. Arvestades ajastut ja olukorda oli see aukartustäratav arv. Nagu koomilistes ooperites ikka, oli ka ,,Müüdud mõrsjas" põhiprobleemiks armastuse umbsõlm
SED loodi aprillis 1946 kommunistliku partei ja SPD Ida-Saksamaa haru ühinemisel (see ei olnud väidetavalt päris vabatahtlik). SED deklareeris end marksistliku-leninistliku parteina, ehk siis NLKP liitlase ja mõttekaaslasena. Partei juhtis riiki, kõik teised riigivõimuorganid olid partei poolt määratavad. Ida-Saksamaal ei olnud puhast üheparteisüsteemi, formaalselt oli parteisid päris palju, aga nad kõik olid SEDi poolt kontrollitud Rahvusrinde liikmed. Nii oli Ida-Saksamaal olemas ka oma CDU. Ida-Saksa parlament (Volkskammer) valiti Rahvusrinde kandidaatidest ja pidi olema siis seadusandlik võim. Reaalselt, nagu mujalgi sotsialismibloki riikides, oli parlamendil õigusi vaid nii palju kui valitsev partei neid andis. Valitsust nimetati Ministrite Nõukoguks (Ministerrat), selle eesotsas oli Ministrite Nõukogu esimees. Riigipeaks oli algul president, alates 1960. aastast aga Riiginõukogu esimees.
annaabi.ee 
