Idee autor oli USA president Wilson, aga ise nad liidu liikmeks ei astunud. Rahvasteliidu keskus asus Genfis (sveitsis) · Esimese maailmasõja tulemusena muutus poliitiline kaart. 1) Suured impeeriumid lagunesid: -Saksa impeerium -Austria-Ungari imp -Türgi imp -Venemaa imp 2) Tekkisid uued riigid: -Soome -Eesti -Läti -Leedu -Poola -Austia -Ungari -Tsehhoslovakkia -Jugoslaavia 3) riigipiirid muutusid. Riigipiir ja rahvuspiir ei ühtinud ja tekitas palju erinevaid probleeme 4) Nõukogude venemaa muutus NSVL'iks. · Versailles' rahuleping ja selle sisu 28.06.1916 tagajärjed: 1) Saksamaa territoriaalsed kaotused (Poola koridor, Alsace ja Lorraine, Klaipeda, Danzig) + kaotas veel söekaevandused ja kolooniad 2) Sõjalised piirangud sõjaväeteenistuskohustus kaotati maaväes: 100000 vabatahtliku mereväes: 15000 vabatahtliku
45-ks jäi Saksamaa hõivamine. 45 aasta veebruaris kohtusid liitlased teist korda. See oli Jaltas, mis Krimmis. Jalta või krimmi konverents. Otsustati: 1. et saksamaa tuleb jagada okupatsiooni tsoonideks, Saksamaa peab maksma sõjakahjud ehk reparatsioonid ja, et natsism tuleb hävitada. 2. Jällegi pandi kirja, et NSVL alustab sõda Jaapaniga. 3. Määrati kindlaks Poola piirid- lepiti kokku, et Poola ida piiriks saab rahvuspiir, pmst need alad, kus elasid ukrainlased ja poolakad, need jäävad nsvl-le. Kuna Poole oli enne II ms suurem, siis Poola riigile otsustati nende alade kaotus kompenseerida Sm arvelt- nihkus lääne suunas. Poola ja Sm vaheliseks piiriks pidi saama Oder Neisse jõgi, praegu ka nii. 4. Lepiti kokku ÜRO asutamiskonverentsi aeg ja koht- see sai alguse ühinenud rahvaste deklaratsioonist. 45 aastal sõjategevus Sm-l. USA ja Inglismaa olid NSVL-ga kokku leppinud, et
Saksamaa oli enne alla kirjutanud. Enamik reparatsioone läks Prantsusmaale, osa said ka Inglismaa ja Itaalia. Rahulepingud sõlmiti veel nelja kaotajariigiga. Austria-Ungari riigi raames tekkisid kolm uut riiki  Tsehhoslovakkia, Austria ja Ungari. Mõned alad jagati teistele. Galiitsia läks Poolale, aga seal elas palju Ungarlasi. Seega sattus palju Ungarlasi elama teistesse riikidesse  Poolasse ja Rumeeniasse, aga see, et riigi- ja rahvuspiir ei käi kokku, on pingete allikas. Itaalia sai vaid Lõuna-Triooli ning Istria, mis jäi vaidlusaluseks maaks. Austria ja Ungari sõjavägi piirati vastavalt 30 000 ja 35 000 mehele. Türgiga sõlmiti ka rahuleping, kuid seal toimus revolutsioon. Osmanite dünastia kukuati ja uus valitsus oli ilmalik. Nad ei tunnistanud juba allkirjastatud rahulepingut. Mustafa Kemal oli ohvitser, kes valiti uue Türgi presidendiks. Atatürk oli tänapäevase Türgi riigi rajaja. Nad saavutasid
annaabi.ee 
