1918 veebruari alguses näitasid kõik märgid, et kriitiline aeg läheneb, Maapäev otsustas koostada kolmeliikmelise Päästekomitee, kuhu kuulusid Konstantn Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. eesmärk oli anda neile volitus kuulutada välja EV sakslaste tuleku ja enamlaste pagemise vahele jääval lühikesel ajal. peale volitatud isikute oli vabariigi välja kuulutamiseks vaja ka konkreetset teksti iseseisvusmanifesti, mille koostasid rahvusmeelsete haritlaste koosseis. tekkisid raskused: raskused tekkisid sellega, et trükikojad olid enamlaste valve all raske oli leida koht, kus iseseisvus välja kuulutada kõige soodsam olukord oli Pärnus "Endlas" 24. veebruar avalikustati manifest Tallinnas - Eesti Vabariigi sünnipäev ametisse astus Ajutine Valitsus eesotsas Konstantin Pätsiga ja Pika Hermanni torni hõisati sini-must-valge lipp iseseisvust jätkus üheks päevaks 25. veebuar jõudsid linna võõrad väed, algas
rahvuslastele ülesandeks manifest esimesel sobival võimalusel rahvale ette lugeda. Säärane võimalus avanes esimesena Pärnus. 23. veebruaril kell kaheksa õhtul luges Maanõukogu luge Hugo Kuusner iseseisvusmanifesti teksti Endla teatri juurde kogunenud rahvahulgale ette. Päev hiljem jõuti sama teha ka Viljandis. Tallinnas asusid enamlased ööl vastu 24. veebruari sadamas seisvatele Vene sõjalaevadele, et põgeneda Petrogradi. Varahommikul ilmusid tänavaile rahvusmeelsete sõjaväelaste, miilitsameeste ja koolipoiste relvastatud patrullid. Mitmel pool puhkesid väiksemad tulevahetused enamlaste ja rahvuslaste vahel. Järk-järgult läks suurem osa linnast rahvuslike jõudude kontrolli alla. Pärastlõunal sõitsid Päästekomitee liikmed oma salakorterist kesklinna, kus iseseisvuslaste keskuseks oli kujunenud Riigipanga hoone. Veel samal, 24. veebruari õhtul moodustati seal Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mis koosnes kõigi
a. Aktsiooni lülitusid mitmed rahvusmeelsed haritlased, nagu Jakob Hurt ja lauluisa Kreutzwald, tuge saadi ka Cimzelt ja Peterburis töötavalt kuulsalt eesti soost maalikunstnikul Johann Kölerilt. Võrumaal koolmeistri peres sündinud ja vennastekoguduse vaimus üles kasvanud Hurt oli tollal veel Tartu ülikooli teoloogiatudeng, kes oli juba tähelepanu äratanud oma tegevusega Õpetatud Eesti Seltsis. Nii tekkis paljude rahvusmeelsete isikute vahel koostöö mingi konkreetse eesmärgi nimel. Peterburis märkimisväärset mõju omavad baltisakslased suhtusid Aleksandriakooli ideesse paraku tõrjuvalt ja nii venis loa saamine kuni 1869.aastani. Paralleelselt eeltöödega Aleksanriakooli rajamiseks käivitus nn palvekirjade aktsioon, mile tähsamateks osalisteks olid Viljandimaa mehed vennad Petersonid ja Johann Köler ning nn Peterburi patrioodid
Ainsana endisest Vene armeest oli osaliselt oma võitlusvõime säilitanud Eesti Rahvusväeosad, aga nad olid hajutatud laiali üle Eesti (Haapsalus, Viljandis, Tallinnas, Rakveres, Paides, tagavarapataljon Tartus ja Võrus). Teiseks ei olnud neil enam ka keskset juhtimist. Lisaks oli asjaolu, et vaatata enamlaste kihutustöödele ei soovinud rahvusväeosad enamlastega kaasa minna ja väeosade juhtid olid otseses kontaktis Eesti rahvusmeelsete poliitikutega - olid teadlikud poliitikute otsest säilitada I maailmasõjas erapooletus. Andsid teada, et Eesti väeosad sõdima ei hakka ja andsid teada Eesti Vabariigi väljakuulutamisest. 21. veebr, kui Saksa väed jõudsid Haapsallu, kirjutas Esimese Eesti polgu ülem polkovnik Põder alla kokkuleppele, mille järgi nad lubasid jääda erapooletuks, vastutasuks jäeti polgule relvad kätte. Eesti rahvusväeosad olid säilitanud küll osalise võitlusvõime, aga poliitilistel
annaabi.ee 
