mitmekesisust, tootlikkust, uuenemisvõimet, elujõulisust praegu ja tulevikus. Selleks tuleb tõhustada metsajärelevalvet ning rakendada metsavarude taastamise tagatisraha põhimõtet. 3.Tasakaalustatud arenguks ja inimese tervise ning looduskeskkonna kaitseks tuleb jõuda olukorrani, kus kemikaale toodetakse ja kasutatakse inimese tervist ning kesk konda võimalikult vähe mõjutaval viisil. 4.Soodustame maa ja maastike arendamist ja hooldamist riiklike programmide toetusel. Arendame edasi rahvusmaastike kaitsealade võrgustikku ja nende kaitset. Reguleerime rannikualade kasutust, lähtudes ühetaolisuse ja võrdse kohtlemise printsiipi dest. Tagame igamehe õiguse mere ja veekogude rannikualal ning loodus kaunites kohtades. Säilitame ja arendame edasi Eesti looduskaitsealade võrgus tikku. Keskerakond püüab mõjutada Rahvaliitu rohujuure tasandil Keskerakonna aseesimees Kadri Simson tõdes, et juba äsjaste kohalike valimiste eel algas koostöö
Selleks tuleb tõhustada metsajärelevalvet ning rakendada metsavarude taastamise tagatisraha põhimõtet. 6. Tasakaalustatud arenguks ja inimese tervise ning looduskeskkonna kaitseks tuleb jõuda olukorrani, kus kemikaale toodetakse ja kasutatakse inimese tervist ning keskkonda võimalikult vähe mõjutaval viisil. 7. Soodustame maa ja maastike arendamist ja hooldamist riiklike programmide toetusel. Arendame edasi rahvusmaastike kaitsealade võrgustikku ja nende kaitset. Reguleerime rannikualade kasutust, lähtudes ühetaolisuse ja võrdse kohtlemise printsiipidest. Tagame igamehe õiguse mere ja veekogude rannikualal ning looduskaunites kohtades. Säilitame ja arendame edasi Eesti looduskaitsealade võrgustikku.
Tema tööd pole otseselt kultuurigeograafilised, kuid omavad elemente. Tema pärand on siiamaani kasuatatav eesti maastikuline liigestus. Eilart- biogeograaf, maastikuökoloog ja kultuuriloolane. Töödes palju kultuuriloolist materjali. Propageeris looduse ja kultuuri ühtsust. Raamat: ,,Inimene, ökosüsteem ja kultuur". Käis tihedalt läbi kunstnike ja kirjanikega ning otsis loominguliste inimeste seoseid nende kodupaiga loodusega. Propageeris rahvusmaastike temaatikat ning osales Eesti raha kujundamisel. Kurs- tegels nõukogude perioodil NL- väikerahvastega. Taasiseseisvunud eestis olid tema huvideks poliitgeograafia ja kultuurigeo. Tema eestvedamisel hakati TÜ-s lugema 1990 a alguses kultuurigeo kursust, mis oli rohkem seotud soome-ugri suunaga. Palang, Peil, Sooväli, Kaups 2. loeng Tähtsamad allikmaterjalid: Väljaanded- eestis kindel kultuurigeo väljund puudub. Teemasid kajastatakse ajakirjades Akadeemia, Keel
annaabi.ee 
