Suitsupääsuke, muutuva maailma ja muutuva rahvuse tunnistaja Nagu tavaks, on Eesti ornitoloogiaühing tänavugi valinud aasta linnu. Teist korda kannab seda tiitlit suitsupääsuke, kes oli ka 2000. aasta lind. Seekord sooviti vapilinnu valikuga ühelt poolt märkida linnuühenduse väärikat 90 aasta juubelit, üksiti aga keskenduda meie rahvuslinnu muret tekitavale käekäigule kiirelt muutuvas maailmas. Suitsupääsukesele on omane suur sünni- ja pesapaigatruudus. Küllap see ongi peapõhjus, miks eri rahvad on teda pidanud õnnelinnuks. Rännutee. Meie suitsupääsukeste asurkond kuulub Ida-Euroopa regiooni: rõngastatud lindude rändeleiud näitavad, et meie linnud kasutavad idapoolset rändeteed. Läbi Poola, Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria kulgev rändetee jätkub seejärel ilmselt Vahemere idarannikul (leiud
ellu“. Sotsiaaldarwinism- teatud gruppidel on eelised ellujäämiseks. Arenenud grupid edukamad keskkonnas. 1960-70ndad -USAs suurenes teadlikkus loodusvarade piiratusest, inimtegevuse negatiivsest mõjust keskkonnale: energiakriis USAs, kõrbestumine, võõrliikide mõju 1962 – Rachel Carson – “Hääletu kevad” Raamat kirjeldab põllumajanduses kasutatavate kemikaalide hukutavat mõju ökosüsteemides-USA rahvuslinnu valgepea- merikotka vähenemine, DDT-de tõttu(munakoor liialt õhuke) Peamise tähelepanu all on pestitsiidide- eriti DDT toime. Raamatul on olnud erakordselt suur ülemaailmne mõju, see oli üks laialdase keskkonnakaitse kujunemise võtmetekste. 1972 – Kasvu piirid “Limits to Growth” – Meadows et al.Rooma klubi tellitud uurimus 1973-74 - Araabia/Iisraeli sõda – arenenud läänemaailmas energiakriis.
jaanilill, jaanikann. Kasvab lubjarikastel muldadel, peamiselt niisketel niitudel ja soodes. Seoses märgade niitude pindala tugeva vähenemisega maaparanduse tagajärjel 20. sajandi teisel poolel on varem Eestis väga tavalisest pääsusilmast saanud vaid paiguti esinev liik. Pääsusilm on kaunis niiskete niitude väike lilleke. Ega siis ilmaasjata ei ole talle hellitavalt nii ilus nimi kui "pääsusilm" või "ellerhein" antud. Pääsusilma õied on samasugused lillakaspunased nagu meie rahvuslinnu, suitsupääsukese silmad. Loomulikult on armsaid pääsusilma õierattaid võrreldud ka paljude teiste loomade silmadega. Nii kuuluvad pääsusilmale veel nimed anisilm, kukesilm, käosilm, lambasilm ja änilisesilm. Üks nimi kaunim kui teine. Väga sageli on pääsusilm tuntud veel ellerheina ja jaanilille nime all. Jaanilill on ta seepärast, et ta õitseb just jaanipäeva paiku. Samas on laialt levinud ka nimi "neitsitina", kuid selle tähendus pole päris selge.
meie rahvuslinnu suitsupääsukese, keda Natura 2000 linnu- ja loodusalad kaitstavate loodusobjektide tüüpi: hoiualad ja püsielupaigad.
annaabi.ee 
