pikkuse järgi. Ava suura v.a.(Al-Fatiha). Hakati kirja panema peale Muhameedi surma. Usuvad, et Koraan ilmutati Muhameedile(Ingel tõi talle seda näha). Koraan on püha raamat ja on eksimatu araabia keeles. Judism(kuusnurk) Ei ole maailmausund(100milj on). ~14 milj. Esiisaks on Aabraham. Tegu on etmilise religiooniga(ühe rahvuse usund juutide).Kuulata -> www.ylikool.ee ööülikool Loeng: Juutidest Ilia sundelevit. Judid kuuluvad semiidide hulka. Juur võib olla kodakontsus, rahvusline- ja usuline määratus. Juut 1) inimene kelle ema on juut 2)inimene, kes on omaks võtnud judaismi põhimõtted. On maailma üks vanimaid monotismlike usundeid. (Teine Zoroastrism. ) Praegu on neil 5770 a. Loevad enda põlvnemis ~200eKr Aabramist(pärit Mesopotaamiast). Esialgu kutsuti neid hebrelasteks. Ta sai ilmutuse, mille kohaselt ilmus talle jumal. Abrhamile lubatakse maad ja palju järeltulijaid, kui hakkab monotlistlikuks. Saara
3. Turunduskeskkond Turunduseesmärk - tasakaal toodete ja turgude vahel ning missugiseid tooteid missugustele turgudele turutada (Ansoffi maatriks). Turunduse makrokeskkond: Majanduslik keskkond tarbijate sissetulekud (Lorenz'i kõver). Tarbjate sissetulekute jaotus: brutosissetulek, reaaltasu, vaba jaotus ehk oma suva järgi kasutatav tulu. Demograafiline keskkond rahvaarv ja selle muutumine vanuseline, sooline ja rahvusline jaotus perekond Sotsiaal-kultuuriline keskkond põhiväärtused rollide muutumine Kultuuri all mõeldakse väärtushinnangute, teadmiste, ettekujutuste ja eeliste kogumit, mis väljendub inimsuhetes ja sotsiaalse ühiselu vormides. Kaks osapoolt: vaimne ja aineline kultuur. Kultuuriväärtused on: õpitavad, üheagselt püsivad ja muutuvad. Poliitiline-õiguslik keskkond turundust puudutav seadusandlus Tehnoloogiline keskkond
Esimene suur julgeolekukriis tabas noort Eestit 1.detsembril 1924, kui Tallinnas toimus Moskva juhitud mässukatse. Eesti mõistis idast tulevat ohtu ning vajasid tugevamaid liitlasi kui seda oli Läti. 1920. Aastate lõpul paranesid Eesti suhted Rootsiga. Küllalt püsivad suhted kujunesid Eestil ka Poolaga, sest Poola oli sõjaliselt tugevam kui kõik Balti riigid kokku. 1930. aastate alguses hakkas Saksamaa Hitleri võimaletulekuga kiirelt esile tõusma. Seetõttu rahvusline olukord kogu Euroopas pingestus. Seetõttu tegid Balti riigid pingutusi, et muutuvates poliitilistes olukordades parandada omavahelist koostööd. Samal ajal üritas NSVL jätta muljet, et tahab läänenaabritega suhteid parandada. 1933. Aastal allkirjastati Konventsioon, kuhu kuulusid Soome,Poola,NSV Liit, Eesti,Läti Leedu jt. Leping keelas kallaletungi mistahes majanduslikest, sõjalistest kaalutlustest. Taas tõusis pävakorda Baltimaade Liidu loomine
von den Landtlueden unseker sint). 1343.-1345. a. puhkes lahti suur vabadusvõitlus Harjus, Läänes, Saares, järelkajaga Otepääs, Vastseliinas, vahest ka Viljandis ja kättetasuretkes Leedu sõjaväe abil. Isegi seekord, kuigi võitlus ebaõnnestus, tegi ordumeister Dreylöwen saarlastega 1345. a. veel rahulepingu. Et see võitlus mitte harilik talupoegade mäss vaid puhtsotsiaalses mõttes ei olnud, nagu hilisemad kroonikud seda kujutavad, vaid ühtlasi poliitiline-rahvusline vabadusvõitlus, selgub vanemaist, enam-vähem kaasaegseist kirjutusist. Võitlejaid ei nimeta vanemad allikad mitte ühtlase seisusliku nimetusega ,,talupojad (buren)", nagu Russow ja osalt ka Renner (kus ta oma keelt räägib, nagu sissejuhatuses (lk. 5) ja harukorral ka kirjelduses), vaid rahvusliku nimega: ,,de Eesten", ,,de Harrieschen", ,,de Wikischen", ,,de prinzipal Eesten" (Bartholomäus Hoeneke, Livländische Reimchronik 1315-1348, välja annud K. Höhlbaum, 1872, lk. 19-27)
annaabi.ee 
