20 viimast aastat 1970. aastate paiku noorte aktiivsus vaibus äkki ja kiiresti. Selle aastakümne põlvkonda peeti passiivseks, kes poliitika vastu huvi ei tundnud ja pages argipäeva hulluse eest diskoteekidesse. Aastakümne keskel ilmusid tänavale punkarid, taunides majanduslangust ja mässates moe ning ärinduse vastu. 1980. aasta suvel andsid Lääne-Euroopa noored endast taas märku. Seekord aga lõid nad kaasa keskkonnakaitses, nais-, rahu- ja rahvusliikumises. Varasemast vähem oli teoreetilisi arutlusi, rohkem otsest tegevust. Kui 1960. aastail mässasid üliõpilased, siis nüüd olid esindatud ka teised ühiskonnakihid, eeskätt töölisklass. 1970. aastail laiendas video teleri võimalusi ning kinole ilmus taas uus konkurent. Koos mõjutasid nad kirjandust ja teatrit. Suurenes elektroonilise kultuuri osa. Teater, kellele pakkusid konkurentsi nii raadio, kino kui televisioon, alustas eksperimente, et mitte kaotada sidet rahvaga.
See räägib Reaalkoolist. ,,Reaali teine raamat" väliseestlaste poolt ,,Tallinna Reaalkooli vilistlased" Kooliajalugu Eesti ajaloo taustal Eesti ajalugu Kooli ajalugu ..60-1880 Alexander II, pärisorjus kaotatud 1881 Kool asustati hiljuti 1884 valmis Reaalkooli maja 80ndad Alexander III, 80ndate alguses 1881-1891 õppetöö toimus Saksa keeles hakkab rahvusliikumises mõõnaperiood, 1891 algas vene keelne õppetöö algab venestamine. 1906 Eesti k. oli vabatahlik õppeaine 1905 1905nda aasta revolutsioon 1918 realistid osalesid riigi loomisel 1917-20 iseseisvumine, Vabadussõda 1919 õppetöö muutus eesti keelseks 1921 reaalkooli tekkel 1927 pandi püsti reaali poiss
ajakirja "Lühhike öppetus", levitas agaralt raamatuid, moodustas lugemisseltse, kirjutas palju hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast Anton Thor Helle Jüri kirikuõpetaja, 1739. aastal ilmus tema toimetatud ja tõlgitud tervikpiibel põhjaeesti keeles Fr. R. Kreutzwald estofiil, andis välja ajakirja "Mailm ja mõnda, mis seal sees leida on" (1848-1849), jätkas Faehelmanni ,,Kalevipoja" eepose koostamist, sellest sai oluline nurgakivi eesti rahvusliikumises R. Faehlmann estofiil, õppis arstiks, tema eestvedamisel loodi 1838. a Tartu Ülikooli juures Õpetatud Eesti Selts J. Köler maalikunstnik, eesti haritlane, kes leidis teenistuse Venemaal, pooldas poliitikas radikaalset suunda P. Karell arst, eesti haritlane, kes leidis teenistuse Venemaal, temast sai keiser Nikolai I ja Aleksander II ihuarst J. V. Jannsen (1819-1890), Sündis Vändras möldri pojana, õppis Vändra kihelkonnakoolis,
annaabi.ee 
