Ülestõusud · Frangfurdi parlament valis Saksa keisriks Friedrich Wilhelm IV , kuid too keeldus · 1849. aastal puhkesid ülestõusud konstitutsiooni elluviimise toetuseks. · Preisi vägede abil suruti ülestõus maha Majanduse arenemine · 1850.-1860. aastatel arenes kiiresti Saksamaa majandus · Taastati Saksa Tolliliit, juhtival kohal oli Preisi · 1858. aastal määrati Wilhelm IV kõrvale regendiks tema vend · 1959. aastal asutasid liberaalid Saksa Rahvusliidu, mis oli esimese ülesaksamaaline erakond. · 1861. aastal sai vend kuningaks Wilhelm I nime all Sõjaväe reorganiseerimine · Wilhelm I pidas vajalikuks sõjaväe reorganiseerimist · 1862. aastal esitatud reformikava nägi ette regulaarväe kahekordistamist · Samal aastal määras ta Preisi valitsuse juhiks Otto Leopold von Bismarcki · Bismarck viis läbi sõjaväereformi · 1866. aastal provotseeris Austria sõja Preisi vastu · Austria armee sai hävitavalt lüüa
Saksamaa osa maailmakaubanduses. Taastati Saksa Tolliliit, milles juhtival kohal oli Preisi, aga millega liitusid nüüd ka varem kõrvale jäänud Hannoveri kuningriik ja Põhja-Saksamaa vabalinnad, mis kandsid kunagise Hansa traditsioone. Poliitilises elus olid revolutsiooni lämmatamisele järgnenud aastat reaktsiooniaeg. 1850.aastate II poolel kasvas aga liberaalide mõju, millele Preisis aitas kaasa valitseja vahetus. 1859.aastal asutasid liberaalid Saksa Rahvusliidu, mis oli esimene ülesaksamaaline erakond. See seadis sihiks Saksamaa ühendamise Preisi juhendamisel Raua ja verega Preisi tugevdamiseks pidas Wilhelm I vajalikuks sõjaväe reorganiseerimist. Preisi Maapäevale 1862. aastal esitatud reformikava nägi ette regulaarväe kahekordistamist, kohustusliku väeteenistuse aja pikendamist kahelt aastalt viiele, ja seoses sellega täiendavate summade eraldamist riigieelarvest. Maapäev lükkas reformikava tagasi ning ei kinnitanud ka riigi eelarvet
alluma keisrile ja riigipäevale plaanis föderatiivne keisririik. Hiljem preisi, saksimaa ja hannoveri ,,kolme kuninga uniooniga" ühines 28 keskmist ja väikest saksa riiki, hakkas välja kujunema saksa föderaalriik Preisi juhtimisel. Venemaa püüdis saksa tugevnemist takistada ja tegi austriaga kokkuleppe, kes oli liidrirollis. 1850-60 arenes kiiresti saksa majandus, toimus hoogne industrialiseerimine, taastati Saksa tolliliit. 1859. asutasid liberaalid saksa rahvusliidu mis oli esimene ülesaksamaaline erakond. 1862. määras Wilhelm I preisi valituse juhiks Otto von Bismarcki, riiki juhititi nagu absolutistlikku võimu, maapäevaga kinnitamata. 1866 provotseeris bismarck austria sõda preisi vastu ja võitis, sõlmiti praha rahu, likvideeriti Saksa Liit. 1867. sõlmiti Põhja saksa liit kuhu kuulus 19 riiki ja kolm vabalinna. See oli föderaalriik, kõrgem võimuorgan riigipäev, riigipeaks preisi kuningas, juhtiv ametiisik liidukantsler bismarck
annaabi.ee 
