tööpalk. Eestis pidavat olema ka suurem elatustase kui paljudes muudes riikides. See on muidugi hea. Tänu sellele suureneb Eestis elatustase, eksport ja majandus. Eestis elavad paljud rahvused. Peale eestlaste elavad siin veel venelased, ukrainlased, valgevenelased, soomlased ja paljud muud rahvused. Eestlasi elab Eestis 930 219 inimest mis moodustab 67,9 % kogurahvusest. Kõige enam elab Eestis peale eestlaste veel venelased. 2000 aasta rahvuskoosseisu järgi elab Eestis 351 178 inimest. See moodustab kogurahvusest 25,6 %. Ukrainlasi on eestis tunduvalt vähem 29 012 inimest ehk 2,1 % kogurahvusest. Kokkuvõtteks võin öelda, et Eestil on väga palju riike kellega on üpris head suhted. Lisaks sellele on ta Euroopa Liidus. Ka Paljude riikidega on tal viisa vaba väljasõit teistesse riikidesse. Eestit külastab ka üle 100 000 turisti iga aasta mis tähendab, et paljud inimesed on huvitatud Eesti vaatamisväärsustest
rahvusi. Suurem osa Eestimaal elavatest inimestest on rahvuselt eestlased. Teistest rahvustest inimesed kuuluvad erinevatesse nn. rahvusvähemustesse. Suurima rahvusvähemusgrupi Eesti territooriumil moodustavad venelased. Eestis on vähemusrahvuste õigused seadusandlikult kaitstud (PS § 49, 50, 51, 52) Lisaks on vastu võetu kultuurautonoomia seadus - oma kultuuri ja rahvusliku eripära (kombed ja traditsioonid, keel) säilitamise nimel ühte rahvuskoosseisu kuuluvad inimesed ühinevad ja moodustavad rahvusühinguid. 1989 aastal oli Eestis registreeritud 22 rahvuslikku ühingut. Eesti on allkirjastanud Euroopa Nõukogu Vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni , mille sätted käsitlevad vähemusrahvuse keele kasutamist, nimede tunnistamist, haridust, meediat, sundassimileerimise keelustamist ning kultuuri kaitset ja arengut. Rahvusvahelised organisatsioonid, mis tegelevad rahvusvähemuste küsimustega:
Suurem osa Eestimaal elavatest inimestest on rahvuselt eestlased. Teistest rahvustest inimesed kuuluvad erinevatesse nn. rahvusvähemustesse. Suurima rahvusvähemusgrupi Eesti territooriumil moodustavad venelased. Eestis on vähemusrahvuste õigused seadusandlikult kaitstud (PS § 49, 50, 51, 52) Lisaks on vastu võetu kultuurautonoomia seadus - oma kultuuri ja rahvusliku eripära (kombed ja traditsioonid, keel) säilitamise nimel ühte rahvuskoosseisu kuuluvad inimesed ühinevad ja moodustavad rahvusühinguid. 1989 aastal oli Eestis registreeritud 22 rahvuslikku ühingut. Eesti on allkirjastanud Euroopa Nõukogu Vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni , mille sätted käsitlevad vähemusrahvuse keele kasutamist, nimede tunnistamist, haridust, meediat, sundassimileerimise keelustamist ning kultuuri kaitset ja arengut. Rahvusvahelised organisatsioonid, mis tegelevad rahvusvähemuste küsimustega:
annaabi.ee 
