0 0 1970 123,60 150,20 0 0 1979 105,60 146,00 Alates 1970-ndaist aastaist ei ole 0 permikomide arv0nende ajaloolistel asualadel 1989 suurenenud. 95,400 147,30 0 Keel ja selle kasutus Permikomi keel kuulub soome-ugri keelte hulka ning on väga lähedane sürjakomi keelele. Keel on ühiskondlikust kasutusfäärist välja tõrjutud. Tänapäeval on permikomi rahvuskool praktiliselt lakanud olemast. 1989. aastal oli ringkonnas alles 23 rahvuskeskkooli ja 23 kaheksaklassilist rahvuskooli, kuid õppetöö käis vene koolide õppeplaanide järgi ja permikomi keelt neis ei õpetatud. 1989. aastal õppis emakeelt vaid 22% permikomi lastest. Permikomi ringkonna lipp ja vapp Ohuilmingud Venestumine Komi- Alates 1958. a. Permi ringkonnas ringkonnaleht on kulgeb kiires venekeelne, milles tempos
isiklik vabadus jäi piiratuks; *vallad ja valla omavalitsused talurahva volitused laienesid; * mõisnik võis oma nõudmised talupojale dikteerida. Rahvuslik Liikumine: rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev inimene (rahvuslik ärkamisaeg) Eeldused: *Maa rahva, see on eestlaste osatähtsuse kasv kohalike asjade otsustamisel. 1866 a. võeti vastu valla seadus; *Eestlaste haridustaseme suurenemine. Koolidevõrgutihenemine, kujunes emakeelne rahvuskool, kirjaoskuse levik; *Ühtse rahvusliku kirjakeele kujunemine. 1872. a. Eesti kirjameeste selts. Võeti vastu otsus, et levitada Põhja-Eesti kesk murret; *Eestlased muutusid kristlikuks rahvaks; *Eesimeste eestlaste eneste hulgast võrsunud haritlaste ilmumine. Näited: 1802.a. taasavati Tartu Ülikool. Haritlased: Kristjan Jaak Peterson, Fr. Robert Faehlman, Fr. Reinhold Kreutzwald. Rahvusliku liikumise eesmärgid: *Kaotada Balti sakslaste
kaupmehi, võivad riigile kasulikud olla. Olukord muutus tunduvalt pärast 1865. aastat. Sellest ajast lubati juutidel, kellel oli kõrgharidus, käsitöölise kutsealane tunnistus, elada igal pool Venemaal. Eestis tekkisid nimetamisväärsed juudi kolooniad. Sajandi vahetuseks elas siin juba ligi 4000 juuti. Juutide vaimseks keskuseks sai Tartu. Koguduse moodustasid enamiku haritlased. XIX sajandi lõpul õppis Tartus ligi 300 juudi üliõpilast. Kuid esimene juudi rahvuskool loodi Tartus 1875. aastal. 19. sajandi lõpuks halvenes juudi elanikkonna olukord. Kogu Venemaal alanud antisemiitlikud aktsioonid avaldasid oma mõju. Hakati rangelt jälgima seadustest kinnipidamist, illegaalsed juudid aeti välja. Paljud neist emigreerusid, peamiselt Põhja- Ameerikasse. Kõige raskemad ajad algasid Esimese maailmasõja puhkedes. Sõjaväljal lüüa saanud Vene kindralid süüdistasid lahingupiirkondades elavaid juute koostöös vaenlasega. Nad aeti
Paljud jäid pärast lõpetamist Tartusse elama. Seal käis aktiivne kultuurielu, loodi mitmesuguseid seltse ja ühinguid. Nende hulgas oli ka poliitilisi organisatsioone, nii sionistliku kui ka sotsialistliku suunitlusega. Tartu oligi sel ajal Eesti juutide vaimne keskus. Murelapseks osutus hariduse valdkond. Rikkad saatsid oma lapsi vene või saksa koolidesse, vaesed ei õppinud esialgu kusagil. Rahvuslike koolide asutamine osutus võimatuks – ei olnud õpetajaid ega ruume. Esimene juudi rahvuskool loodi Tartus 1875. aastal. Juudi üliõpilased kohustusid lapsi õpetama tasuta. Tallinnas asutati esimene eraalgkool 1880. aastal. Sajandi lõpuks, eriti pärast Aleksander II tapmist, halvenes juudi elanikkonna olukord Eesti kubermangus. Kogu Venemaal alanud antisemiitlikud aktsioonid avaldasid oma mõju. Hakati rangelt jälgima seadusest kinnipidamist, illegaalsed juudid aeti välja. Paljud neist emigreerusid, peamiselt Põhja-Ameerikasse. 1905
annaabi.ee 
