Eestimaa Esimese maailmasõja ajal Juhendaja: Merike Vent Sissejuhatus Esimene maailmasõda toimus 1914-1918 aastal. Eestisse jõudis Esimene maailmasõda 1917 aastal. Uurimistöös on antud ülevaade Veebruari revulutsioonist, Eesti kubermangudest, Eesti Rahvusväeosadest, rahvusautonoomiast ja Eesti rahva- ning rahvuskongressist. Töö eesmärgid Töö eesmärk on uurida, mis ja kuidas toimus Esimese maailmasõja ajal Eestimaal, ning saada teada ka sellest mis toimus sellel ajal poliitikas. Küsitluse eesmärgiks oli uurida üheksanda klassi õpilaste teadmisi Eestis toimunust Esimese maailmasõja ajal. Metoodika Töös kasutati kvalitatiivset uurimismeetodit. Küsitluses osales 75 üheksanda klassi õpilast, kellele jagati küsitlus üheksa küsimusega.
ka tema tütar Indira Gandhi ja tütrepoeg Rajiv Gandhi. Rahvuskongress sai rängalt lüüa 1989 ning pidi võimupositsioonid loovutama muudele erakondadele, kelle seast vahest olulisim on hindu natsionalismi rõhutav Bharatiya Janata (BJP). 2004 suutis Rahvuskongress siiski üllatuslikult valimised võita ja taas võimule kerkida. Algupärane Rahvuskongress pooldas mõõdukat sotsialismi ning oma vajadusi rahuldavat planeerivat segamajandust. Rahvuskongressist välja kasvanud ja selle koha üle võtnud india Rahvuskongress (I), milles nimes ,,I" tähistab India Gandhit, toetab nüüd riigi kontrolli vähendamist, erastamist ja välisinvesteeringuid. Ka BJP suundus 1990. aastate alguses eemale gandhilikust sotsialismist, hakates kritiseerima riigi sekkumist majandusellu. India on äärmiselt tsentraliseeritud ja ühe domineeriva poliitilise erakonnaga riigist arenenud aina killunenumaks koosluseks, milles annavad tooni arvukate erakondade
riigiks, aga neid tunnustas ikkagi ainult LAV. Sisekonfliktid 1960. a otsustas LAU tähistada enda viiekümnendat aastapäeva. See oli samas aga ka aasta, kus enim Aafrika asumaid iseseisvus ja tekkis 17 uut riiki. Samal ajal oli ka apartheidirežiim enda kõrghetkel. LAU-s otsustas Aafrika Rahvuskongress korraldada protestikampaaniad, mis olid hästiplaneeritud ning pidid olema rahumeelsed. 21. märtsil, veidi enne ametlikku demonstratsiooni toimus üks meeleavaldus, mida juhtis Aafrika Rahvuskongressist lahku löönud vägivaldse meelestusega Pan-Aafrika Kongress, Sharpeville’is, mille käigus oli 69 hukkunud ja u 180 haavatut, sest politsei kasutas demonstrantide vastu tulirelvi. Sellele järgnes Aafrika Kongressi ja Pan-Aafrika Kongressi keelustamine. 28 riiki nõudsid ÜRO-s, et selle julgeolekunõukogu võtaks vastu resolutsiooni, mis mõistaks Shapeville’i sündmused hukka. 21. märts sai ka rassismivastaseks päevaks.
annaabi.ee 
