paljud küüditatud ja arreteeritud. Nõukogude Liidu Kommunistliku (bolsevistliku) Partei (NLK(b)P) etteotsa tõusnud Nikita Hrustsovi reformidega said nn. liiduvabariigid piiratud majandusliku ja kultuurilise autonoomia. Majanduslike olude ja rahva elujärje paranedes tekkis kujutelm, et Nõukogude ühiskonda on võimalik liberaliseerida, ning kommunistlikku parteisse astus suur hulk eesti haritlasi, kes lootsid ehitada rahvuskommunistlike ideede alusel inimnäoga sotsialismi. Kümne aasta jooksul peale Stalini surma kasvas EKP liikmeskond 22 000-lt inimeselt umbes 50 000-ni, kusjuures eestlaste osakaal tõusis mõneks ajaks koguni 50 %. "Liiduvabariikide" majanduse juhtimine detsentraliseeriti, nõnda kaotati 1957. aastal tootmise senine jäik allutatus üleliidulistele ministeeriumitele Moskvas. Selle süsteemi asemele loodi kohalikud rahvamajandusnõukogud. Kui 1955. aastal allus
lubati tagasi Eestisse paljud küüditatud ja arreteeritud. Nõukogude Liidu Kommunistliku (bolsevistliku) Partei (NLK(b)P) etteotsa tõusnud Nikita Hrustsovi reformidega said nn. liiduvabariigid piiratud majandusliku ja kultuurilise autonoomia. Majanduslike olude ja rahva elujärje paranedes tekkis kujutelm, et Nõukogude ühiskonda on võimalik liberaliseerida, ning kommunistlikku parteisse astus suur hulk eesti haritlasi, kes lootsid ehitada rahvuskommunistlike ideede alusel inimnäoga sotsialismi. Kümne aasta jooksul peale Stalini surma kasvas EKP liikmeskond 22 000-lt inimeselt umbes 50 000- ni, kusjuures eestlaste osakaal tõusis mõneks ajaks koguni 50 %. 10 "Liiduvabariikide" majanduse juhtimine detsentraliseeriti, nõnda kaotati 1957. aastal tootmise senine jäik allutatus üleliidulistele ministeeriumitele Moskvas. Selle süsteemi asemele loodi kohalikud rahvamajandusnõukogud. Kui 1955
arreteeritud. Nõukogude Liidu Kommunistliku (bolsevistliku) Partei (NLK(b)P) etteotsa tõusnud Nikita Hrustsovi reformidega said nn. liiduvabariigid piiratud majandusliku ja kultuurilise autonoomia. Majanduslike olude ja rahva elujärje paranedes tekkis kujutelm, et Nõukogude ühiskonda on võimalik liberaliseerida, ning kommunistlikku parteisse astus suur hulk eesti haritlasi, kes lootsid ehitada rahvuskommunistlike ideede alusel inimnäoga sotsialismi. Kümne aasta jooksul peale Stalini surma kasvas EKP liikmeskond 22 000lt inimeselt umbes 50 000ni, kusjuures eestlaste osakaal tõusis mõneks ajaks koguni 50%ni. "Liiduvabariikide" majanduse juhtimine detsentraliseeriti, nõnda kaotati 1957. aastal tootmise senine jäik allutatus üleliidulistele ministeeriumitele Moskvas. Selle süsteemi asemele loodi kohalikud rahvamajandusnõukogud. Kui 1955