kodanikele peale surudes tekitatakse illusoorne ühtekuuluvustunne. See toimub taas trüki ajakirjanduse kaudu. Mingid erinevad allikad koguaeg toodavat rahvuslikkust. Eestlust defineeritakse raamatute/luule abil. See on tuum, kus elab rahvuslik mõtteviis. Peaasi, et idee ühendaks inimesi ja oleks seotud minevikuga. Rahvusluse tekkimist soodustas: 1. Vana süsteemi kriis. See ühiskondlik süsteem ei suuda rahvale enam mingit tuge pakkuda ja uus toetav jõud leitakse rahvuslusest. 2. Rahvuskeha olemasolu- eeldab, et tajutakse ühist minevikku ning seda rahvust tajutakse mingisuguse kehana. See ajalooline dimensioon sisaldab omakorda seda, et tunnetatakse kehale osaks saanud vigastusi/kannatusi. 3. Ajalooline-keeleline ruum- rahvast saab määratleda nii keelelised kui ajaloolises ruumis 4. Poliitiline diskursus. Seisneb rahvuslikus propagandas. Nt Jakobson 3 isamaakõnet. Jakob Hurda tegevus. 5. Eliidi olemasolu. Eksisteerib grupp haritlasi. Nt ajalehtede toimetajad,
See toimub taas trüki ajakirjanduse kaudu. Mingid erinevad allikad koguaeg toodavat rahvuslikkust. Eestlust defineeritakse raamatute/luule abil. See on tuum, kus elab rahvuslik mõtteviis. Peaasi, et idee ühendaks inimesi ja oleks seotud minevikuga. Rahvusluse tekkimist soodustas: 1. Vana süsteemi kriis. See ühiskondlik süsteem ei suuda rahvale enam mingit tuge pakkuda ja uus toetav jõud leitakse rahvuslusest. 2. Rahvuskeha olemasolu- eeldab, et tajutakse ühist minevikku ning seda rahvust tajutakse mingisuguse kehana. See ajalooline dimensioon sisaldab omakorda seda, et tunnetatakse kehale osaks saanud vigastusi/kannatusi. 3. Ajalooline-keeleline ruum- rahvast saab määratleda nii keelelised kui ajaloolises ruumis 4. Poliitiline diskursus. Seisneb rahvuslikus propagandas. Nt Jakobson 3 isamaakõnet. Jakob Hurda tegevus. 5. Eliidi olemasolu. Eksisteerib grupp haritlasi
53 tihti selja oma eesti juurtele ja saksastusid. 1860. aastate venestuse pealetungi ja retoorilise venestuse saabumist on loetud ka eelärkamisaja lõpuperioodiks. On seatud uued sihid nii baltisakslaste kui eesti-läti mõtlevate tegelaste hulgas. Pikk estofiilide periood on läbi. See, mis nüüd järgnevat perioodi hakkab iseloomustama, on patriootlik agitatsioon. Vahepeal on edasi arenenud ka eesti rahvuskeha. Eesti ühiskond ise on kõvasti edasi arenenud. Mitmesugused nähtused on eesti ühiskonda kui sellist tugevalt edasi arendanud. Nii 18. sajand, kui 19. sajandi esimene pool (kuni 60. aastateni) on eestlaste loomuliku kiire juurdekasvu aeg. 1860. aastatel hakkab sündimus vähenema, eelkõige seoses majanduslike põhjustega. Kui sajandivahetusel oli etnilisi eestlast siinsel alal ca 400 000, siis sajandi viimase kolmandiku alguses (1881) on eestlasi umbes 800 000
annaabi.ee 
