Suur osa tekstidest muutub aga igal päeval vastavalt kirkukalendrile, neid nimetatakse propriumideks. Gregooriuse laul, nimetatud ka gregoriaan, gregooriuse koraal. On roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul Toetub proosa tekstile On saateta, rütmiliselt taktimõõdu alla organiseerimata (jälgib teksti loomulikku kulgemist) Tüüpiliselt ladinakeelse tekstina, erand kreekakeelne Kyrie eleison (Issand halasta) Viimastel aegadel on püütud mõnel pool kujundada ka rahvuskeelset gregoriaani, kuid erilise eduta Gregooriuse laulu tüüpe: Retsiteerimine palvete ja pühakirjalõikude (proosatekst) esitamine üldiselt ühel noodil (retsitatsioonitoonil) lauldes. Noodikirja sünd Oluline muutus noodikirjas sündis 12. sajandil, kui kasutusele võeti nn. Kvadraatneumad. Nüüdsest sai kõiki helikõrgusi märkida täiesti täpselt. Arvatavasti toimusid muutused ka esituslaadis: nii vabu kui etteantud kaunistusi jäi vähemaks.
Romaan on jutustav pikk ilukirjanuslik teos, mida iseloomustab probleemide rohkus ja palju tegelasi. Romaan on jutustava proosa suurvorm, millele on iseloomulik avar elukujutus, mitmeplaaniline tegevustik, keerukas sündmustik, probleemirohkus, arukas tegelaskond ja pikk tegevusaeg. Romaan keskendub inimsuhetele, isiksuse sisemaailmale ja tema vahekorrale ühiskonnaga. Romaani zanr pärineb keskajast, kasvas välja eeposest. Keskajal tähendas romaan rahvuskeelset teost. Romaan jaotatakse kolme lähte alusel: 1.teema ja ainestiku järgi: rüütliromaan, röövliromaan,kelmiromaan, seiklusromaan, kunstnikuromaan, kriminaalromaan, reisiromaan, armastusromaan,talupojaromaan, ajalooline romaan, psühholoogiline romaan. 2. autorite temperamendist lähtuv: lüüriline(romantiline) ,tendents( esitab teatud mõttemaailma), humoristlik, satiiriline(terva pilge, millegi välja naermini) 3
reklaam. ,,Kuid demokraatia viib tasapisi ka info hajumise suunas, mis väikese kõnelejaarvuga on keelele ohtlik, tsiviliseeritud rahvas vajab kirjakeelt kui neutraalset keset, mille suhtes seda rikastav eriline, s.o. erisõnavara, register ja stiil eksisteerib." (Kerge, 1998, 226) Kindlasti on eesti keelt mõjutanud vene keel. Kogu Nõukogude ajal seisime päris edukalt vene keele survele. Üleliiduline terminoloogiasoovitus liiduvabariikidele oli selline, et tuleks korrastada rahvuskeelset terminoloogiat nii, et see ei erineks suurel määral vene keelest. Kuid me oleme nüüd iseseisev riik ning vene keele mõju on peaaegu kadunud, see on asendunud anglomaaniaga. Kui Nõukogude ajal oli A- võõrkeeleks vene keel, siis nüüd on see asendunud enamasti inglise keelega. Pärast taasiseseisvumist oli paratamatu inglise keele mõjuvälja sattumine, kuna kogu Euroopa Liidu peakeeleks oli siiski inglise keel. (Kull, 2000) Kõige selgem muu keele mõju on tsitaatsõnade kasutamisel
kogum, kes on suveräänne, peab saama oma valitsust ja poliitilisi suundi suunata ja kontrollida. Yhed rahvused tekkisid etnilisel pinnal, moned rahvused nt SB kodanluse pinnal. Nt usa tekkis koigepealt riigina ning alles siis hakati rahvust looma. 19. saj toimusid ka debatid, millistel rahvustel on oigus oma riigile, milistel mitte. Yldiselt peeti selle oiguslikeks euroopas u 12 riiki. Rahvusliku liikumise noudmised 1. keel ja kultuur. Rahvuskeelele nouti oigusi, haridust ning rahvuskeelset kirjandust 2. poliitilised noudmised. 3. Sots ja maj noudmised. Ida euroopas eriti oli populaarne Miroslav Hroch eriti kuulus tema rahvusliku riigi periodiseering. Jagas selle kolme faasi, mis kehtivad pigem ida-euroopa mudelile 1. afaas haritlaste huvi mone mittedomineeriva grupi vastu. 2. B faas hakati etnilise grupi liikmeid ehk rahvast oma ideedega kaasa tombama 3. Cfaas rahvuslikud ideed joudsid massidesse. Need joudsid ka aarealadele.
annaabi.ee 
