pompöösne. · vohas Stalini isiku kultus Selle tipp oli 1949 Stalini 70. sünnipäev. Peale Stalini surma 1953 (5. märts) algas NSV Liidu ladvikus võimuvõitlus. "Stalini kohale" pretendeerisid: 1) siseminister Lavrenti Beria 2) Georgi Malenkov (sai peale Stalinit Ministrite Nõukogu esimeheks, 1953-55) 3) Nikita Hrustsov (sai NLKP juhiks) Esialgu tegutses väga jõuliselt Beria hakkas parandama suhteid Läänega, vabastas vange vangilaagritest, edutas rahvuskaadrit liiduvabariikides. Tema enesekindlus teatud ringkonnale ei meeldinud, organiseeriti vandenõu, Beria arreteeriti ja lasti 1953. aasta lõpul maha (osalesid selles ka Malenkov ja Hrustsov). Beria tehti vastutavaks Stalini aja kuritegude eest. Võimuvõitlus kestis kokku umbes kaks aastat, sellest väljus võitjana Nikita Hrustsov. 1953 sai temast NLKP esimene sekretär (=juht), 1958 sai Ministrite Nõukogu esimeheks. NB! 1956 toimus NLKP 20. kongress
Kordamine: kommunistlikud riigid 1. Kommunistlikud riigid 2. Nõukogude Liit ja tema lagunemine a) Sotsialismileeri kujunemine: a) Stalini surm ja Beria uus kurss: Breria asus taastama ja parandama suhteid lääneriikidega. Kommunismi mõjuvõimu laienemise Soovitas Saksa DV-l loobud sotsialistlikust kursist. Hakkas liiduvabariikides edutama rahvuskaadrit tulemuseks oli sotsialismileeri kujunemine. (kohaliku rahvuse esindajaid edutati juhtivatele kohtadele).Leevendas vägivallapoliitikat. Karistusaluseid Moskva toel aidati kommunistid võimule vabastati vangilaagritest.Beria populaarsus tõusis – see ohustas konkurente. Organiseeriti Beria-vastane algul Ida-Euroopa riikides: Hiljem laiendati vandenõu, teda süüdistati riigivastases tegevuses ning kõigis Stalini-aegsetes kuritegudes. Beria hukati
Nikita Hrustsovi ,,sula" (1953 1964) ühiskonna liberaliseerimine (nimi kirjanik I. Ehrenburgilt) a) Stalini -järgne võimuvõitlus 3 võimukeskuse vahel: · parteiaparaat juhiks üks neljast KK sekretärist N. Hrustsov · MN esimees G. Malenkov · SM (sise- ja julgeolekuorganid) L. Beria juhtimisel (toetajaks Malenkov) b) Lavrenti Beria uus kurss ja temavastane vandenõu: · suhete normaliseerimine Jugoslaavia ja Lääneriikidega · liiduvabariikides edutati rahvuskaadrit · Beria mõjukuse kasv ohustas konkurente Malenkov ja Hrustsov organiseerisid juunis 1953 vandenõu · Beria arreteeriti ja hukati süüdistatuna Stalini-aegsetes kuritegudes c) Hrustsovi tõus: · Beria hävitamisest võitis enim Hrustsov, keda otseselt ei seostatud Stalini-aegsete kuritegudega · inimestele (ka Läänele) meeldis tema lihtsus, emotsionaalsus, hea kontakt rahvaga
Teataval määral isegi soodustati äärealade rahvuslikku enesemääramist eriti selliste rahvaste seas, kel varem puudus omariiklus. Oma esialgset „rõhutud rahvaste rahvusluse“ loosungit järgides muutsid enamlased varasema impeeriumi föderatsiooniks, lõid kõikvõimalikke territoriaalseid autonoomiaid, kehtestasid kohalikus keeles hariduse, koostasid mitme liiduvabariigi rahvusliku ajaloonarratiivi, edutasid „rahvuskaadrit“ jne. Tõsi, see suundumus sai valdavas osas tagasilöögi 1930. aastatel seoses Stalini režiimi tugevnemisega ning paljudel juhtudel mattusid varasemad saavutused järgnevate aastakümnete puhastuste, küüditamiste ja diskremineeriva poliitika alla. Sotsiaalse identiteedi teooria kohaselt rahuldab etniline kuuluvus inimese kaht olulist vajadust: 1) vähendada määramatust enda ümber, 2) turgutada oma enesehinnangut.
annaabi.ee 
