muutu demokraatlikuks kui tulu elaniku kohta tõuseb. Hoopiski, üleminek demokraatiasse on juhuslik, kuid kui nad sinna juba jõuavad, siis riigid kus sisemajanduse kogutoodang on kõrgem, jäävad demokraatlikuks. Jõukus hoiab demokraatiat, kuid järkjärguline majanduse kasv ei vii autokraatiast demokraatiani. 8. Demokratiseerumise põhjused: etniline kultuur Tavaliselt on politoloogid arvanud, et suured etnilised erinevused riigis ja ka tugev etniline rahvusidentiteet on demokratiseerumise protsessile kahjulikud. Etniliselt erinevad kultuurid ei saa tihti hästi läbi, neil on erinev arusaam kuidas riik või ühiskond peaks toimima ning sellised konfliktid ei vii selleni, et saaks tegeleda demokratiseerumisega nii lihtsalt. Samas on Beissinger oma artiklis väitnud, et nö „kolmanda laine“ demokraatiates, endistes NL riikides võis mõnel korral tugeva rahvusidentiteedi puudumine demokratiseerumisele halvasti mõjuda.
jäävadki rahvusvaheliste korporatsioonide mõju alla ega suuda välja arendada oma tööstust. Lõhe vaeste ja rikaste riikide vahel pole viimaste aastakümnetega vähenenud, vaid pigem suurenenud. 7 Tänapäeva maailm Euroopas hoogustus arutelu rahvusriikide püsimajäämisest seoses Euroopa integratsiooni süvenemisega. Euroraha sisseviimise eel hoiatasid mõned sotsioloogid, et rahvusvaluuta kaotamisega hävib ka rahvusidentiteet, kuna raha on ikka olnud riigivõimu sümbol. Nüüdseks on euro olnud sularahana käibel juba üle kolme aasta (alates 1. jaanuarist 2002), kuid pole märgata, et kusagil oleks rahvustunne seepärast nõrgenenud. Keerulisem kui riikliku enesetunnetuse küsimus on poliitilise otsustamise iseseisvus.. Paljud Euroopa Liidu normid on liikmesmaadele kohustuslikud, ning vähendavad sellega riikide otsustusvabadust. Süvenev ja laienev koostöö mitmetes poliitikavaldkondades ning
saj.)? · Püsiv armee · Tsentraliseeritud maksundussüsteem · Bürokraatia · Püsivad diplomaatilised suhted riikide vahel ja rahvusvahelise süsteemi kujunemine. 7. Millal hakkab Läänemaailmas levima üldine valimisõigus (meessoost kodanikud olenevalt saatusest saavad valimisõiguse)? Kui enne oli valimisõigus seotud eraomandiga, siis 19. saj. II poolel laieneb see kõigi meessoost kodanikeni. 8. Mis on rahvusriik ja millal kujunesid Euroopas välja rahvusidentiteet ja rahvusriigid? Rahvusriik- poliitiline süsteem, mille huvid rajanevad enamvähem homogeensel kollektiivil. Apelleerib rahva ühistele huvidele. Rahvusriik ja rahvusindentiteet kujunesid välja 18-19. sajandil. 9. Mis on heaoluriik ja millal see Euroopas hakkas välja kujunema? Heaoluriik: riik panustab sotsiaalkulutustele suure osa. Kujunes välja peale II Maailmasõda. 10. Millised on kaks peamist riikide tekke katalüsaatorit Euroopas ja kuidas nad riikide teket mõjutasid?
annaabi.ee 
