integratsiooni rahad esialgu suunata ühtse eesti keelse haridussüsteemi loomisle. Mänguplatsil ei ole sõpruse loomise eelduseks rahvuslik enesemääratlus. Autor toob välja, et palju Eesti muukeelsed pered juba üritavad oma lapsi panna eesti keelsetess koolidesse, et nende elu muuta võimalikult lihtsaks võiks ka Eesti riik kaasa aidata. Näitena kasutab Vallikivi Inglismaa haridussüsteem, mis on suutnud kõikidele rahvusgruppidele tagada võrdsed võimalused ühiskonnas hakkama saamiseks ilma, et nad oleks kaotanud oma rahvusliku identiteedi. Leian, et antud probleem Eestis on vägagi aktuaalne. 1999. aastal bakalauruse lõputööna valminud Tartu Ülikooli Sotioloogiateaduskonna üliõpilase Maria Püvi uurimustöös on autor pakkunud muukeelsele elanikkonna arenguks neli suunda: assimilatsioon, integratsioon, konfrontatsioon ja separatsioon. Tänasel päeval, 10 aastat hiljem, ei ole märgata erilist
Kõrvalseisjate arvates läksid sellega liiale. Neid kritiseeriti veel rohkem kui Noor-Eestit (nt Peeter Põld). Liikmed: Marie Under, Henrik Visnapuu, August Gailit, Artur Adson, Friedebert Tuglas, Johannes Semper. KULTUUR EESTI VABARIIGI AJAL 1919-1940 Kultuurielu üldiseloomustus Kultuurikandjad 1925. aastal kehtestati kultuurautonoomia seadus, mis andis laialdasi võimalusi ja õigusi vähemalt 3000 inimesest koosnevatele rahvusgruppidele: Venelased 8,2% rahvastikust (Ida-Eesti) Sakslased 1,5% rahvastikust (Kuressaare, Paldiski jm Eestis) Rootslased 0,7% rahvastikust (Lääne-Eesti) Juudid 0,4% rahvastikust (u 100% linnades, eriti Tallinnas ja Tartus) Seadus kindlustas riikliku toetuse vähemusrahvuste kultuuri arendamisse. Kõige rohkem kasutasid seda sakslased ja juudid. Kultuurimõjud Teiste riikidega kultuurikontaktide loomisel oldi sõbralikud. Kunstis prantsuse mõjud (Prantsusmaal oli ligi 60 eesti kunstnikku)
4. Tagame muinsuskaitse jätkuva tugevdamise ja muinsuskaitse all olevate objektide säilimise ning nende taastamise programmi pädeva koostamise ja realiseerimise koostöös kohalike omavalitsustega. 5. Jätkame rahvaraamatukogude kujundamist kohalikeks info- ja teabepunktideks ning loome selleks täiusliku infotehnoloogilise baasi. 6. Kaasame rahvuskultuuri õpetamiseks ja tutvustamiseks kaasaegseid infotehno- loogiavahendeid, atraktiivseid arvutiprogramme. 7. Tagame kõikidele rahvusgruppidele Eestis oma rahvuskultuuri arendamise võimalused koos vabadusega integreeruda Eesti rahvuskultuuri. 8. Väärtustame ja tunnustame kultuurikandjate ja -säilitajate tööd ning tugevdame nende professionaalse koolitamise süsteemi. 9. Toetame Eesti etniliselt omapäraste paikkondade arengut ja seal elavate rahvakildude traditsioonide, keele ja kultuuri säilimist ning arengut. Professionaalne kultuur
annaabi.ee 
