7. Theodor Adorno neutraliseeritud religioossus ja isiklikult kogetud usk. Autoritaarsed inimesed- neil on kõrgendatud autoriteedi tundlikkus (nt võimu inimesed, püüab meeldida, poeb, aga nende suhtes kelle üle temal on võim, survestab ja on vägivaldne) sellise inimese jaoks on hierarhia väga tähtis. Ütleb, et neid iseloomustab rigiidsus, paindumatus Teine tunnus: etnostrentsism (rahvuslik enesekesksus) tunnus, et ollakse väga lojaalsed oma rahvusgrupile või mis tahes “meiele”, on vaenulikud kõigi teiste suhtes. Selgub, et nendel inimestel on teatud uskumiseviis - neutraliseeritud religioon. Pole sügavaid tõekspidamisi, küll aga nad nopivad religioonist välja teatud seisukohad, silma torkab see, et religioonist leitakse üles need kohas mis õigustavad võimu teiste seas. Adorno: religioon nende jaoks on vahend võimu teostamiseks. Sellele( neutraliseeritud rel.) vastandub isiklikult kogetud usk 8
0,7% kogu rahvusest. 30-date teisel poolel teatav negatiivne areng rahvuslikus elus. Eesti rahvuslikkuse propageerimisest said puudutatud rootsikeelsed kohanimed. · Juudid linnades rohkem kui linnades. Tallinnas ja Tartus. Seal asusid ka suurem osa juutide kultuurorganisatsioone. Igapäevases tegevuses polnud nad ülejäänud rahvustest väga eraldatud. Erinevaid etnilisi gruppe oli u 13-13%. Seadus andis igale Eestis elavale rahvusgrupile luua oma rahvusgrupp. Kultuuromavalitsuse organid: kultuurinõukogu, kultuurioratooriumid, kultuurivalitsus. Esimesed korraldasid sakslased, juudid. TEATER EESTI VABARIIGI AJAL Teatri ajas hakkas uus ajajärk. Kadus vene aja tsensuur. Riik ja kohalikud omavalitsused hakkasid toetama teatreid. Aegamööda tõusid teatri tehniline ja professionaalne teater. Siiski jäi teater seltsidega seotuks, kuigi oli muututud professionaalseteks. Selts oli
1) Baltisaksa erakond- Asutava kogu ajal olid kui Saksa partei, kes suhtus negatiivselt iseseisvasse Eesti Vabariiki. Peale vabadussõja toimus muutus, paljud EV vastu hääletanud isikud lahkusid Saksamaale ning parteisse jäid liikmed, kes soovisid teha koostööd ning aidata Eesti Vabariiki. Eesseisis 2 olulist ülesannet: 1) Võideldi selle eest, et maareformis ära võetud maade eest tasutakse omanikele kompensatsiooni. 2) Taotlesid oma rahvusgrupile Eesti Vabariigis kultuur autonoomiat. 2) Eesti Iseseisev Sotsialistlik Töölispartei (EISTP)- Esseerid, mis lõid lahku ESDTP'st. Tuntumateks liidriteks olid esseerid: Hans Kruus, Martin Bleimann. Sotsiaaldemokraatid tegid ettepanekuid põrandaalustele kommunistidele liituda parteiga. Põrandaalused kommunistid olid vastu, kartsid oma võimupositsiooni kaotamisega. 3) Põllumeeste kogud- 1911. aastal taluomanikud otsustasid, et nad peavad
annaabi.ee 
