1991.aastaks oli Nõukogude armee käsutuses 1665 objekti ja 87147ha maad. Suuremad alad olid Aegviidu,Laeva,Nursi ja Värska polügoon.Sõjaväe kasutuses olnud maadelt pidid elanikud lahkuma.Üsna sagedased olid konfliktid sõjaväe ja tsiviilelanike vahel(eriti sõjajärgsel perioodil). 1944-1950 oli ENSVl oma kaitseministeerium, mille eesotsas oli Lembit Pärn.Eesti „sõjavägi“ moodustati Punaarmee Eesti 8.laskurkorpuse baasil.Rahvusväeosad saadeti laiali peale seda,kui Gruusia rahvusdiviis keeldus rahva vastu välja astuma. Kodanliku nats võitluses pandi esmalt silt külge haritlastele(et neist lahti saada).Venemaalt tulnud võimumeestele tundus,et liiduvabariigi tippjuhtkond on nakatanud kodanliku nats,seejärel saadeti kõrge parteikomisjon asja uurima ning 07,03,1950 kinnitati otsus vigadest ja puudustest EK(b)P töös. Märtsi teisel pooleli tuli Tallinnas kokku EK(b)P 8. pleenum, et arutada meetmeid olukorra parandamiseks.Tolleaegset juhtkonda süüdistati kod.nats
Venemaa tunnustas tingimusteta Eesti iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes. Tartu rahu oli olulisim välisleping kogu omariikluse ajaloos. KOKKUVÕTTEKS Vabadussõda ja temale eelnevate sündmuste kogemused näitavad, et Eesti riiklikult iseseisvaks saamine 1917.-1919.a on lahutamatult seotud rahva sõjaväelise organiseerimisega. Eesti relvastatud jõudude aluseks on 1917.a asutatud rahvusdiviis, mille laialisaatmine, relvade ja varustuse äravõtmine, Saksa okupatsioonivõimude poolt 1918.aastal, oli raskeks löögiks meie iseseisvusvõitluse eel. Eriti kuna relv on olnud ja jääb alati rahva iseseisvuse ja sõltumatuse sümboliks. Vabadussõja käigus osutus põhjapaneva tähtsusega sammuks Eesti relvastatud jõudude arengus kindral J. Laidoneri sõjaväe ülemjuhatajaks määramine. Eesti relvastatud jõudude
30.03.1917 - Eestile anti Venemaa koosseisus autonoomia. Ühendati Eesti- ja Liivi kubermang ühtseks Eestikubermanguks (Maa ala, mis praegu on ümbritsetud Eesti piiriga). 1917 Aprill - Loodi Esimene Eesti Polk Tallinnas (mõnedel andmetel Rakveres). Ülemaks määrati Aleksander Tõnisson. Rakveres sellepärast, et Tallinnas Venelased ei lubanud seda teha. III Eesti polgu juht oli Ernst Põdder. Jaan Soost sai loa formeerida rahvusdiviis (4 jalaväe polku, 1 ratsa polk, 1 suurtükkiväe brigaad). 1917 Juuni - Tallinnas moodustati Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee. Esimees - Konstantin Päts. ESÜ pidi organiseerima Venemaalt Eesti sõjaväelaste naasmist. 28 01.07.1917 - tuli kokku Maapäev. Maavalitsus - Maapäeva täidessatev organ, esimees Jaan Ramot. Maapäeva istungil moodustati ka Eesti Kongress. 04.07
annaabi.ee 
