Küll hakkas asi muutuma 1917. Aastal, mil toimus Venemaal Veebruarirevolutsioon. 1.2. Autonoomia Vene riigi koosseisus 1917. aastal puhkes kriis, mis oli tingitud toiduainete- ja kütusepuudusest. Töölised läksid Peterburgi barrikaadile, mis oli ka edukas, sest 2. märtsil loobus troonist keiser Nikolai II ja Venemaal moodustati uus valitsus, mida hakati nimetama Ajutiseks Valitsuseks . Kui uus olukord oli äratanud seni varjus püsinud eesti poliitilised jõud, algas aktiivne tegevus rahvusautonoomia saavutamiseks. Tartus tegutsev Jaan Tõnisson ruttas juba 8. märtsil Peterburgi uue peaministri visiidile, selgitama Ajutisele Valitsusele eestlaste autonoomiasoove. Mõne päeva pärast kogunesid maakondade ja linnade esindajad kavandama Eesti tulevast omavalitsust. Eesti autonoomia pidi teostuma sel kombel, et nii Eestimaa kubermangus kui Liivimaa kubermangu eestlastega asustatud põhjaosas loodaks kummaski omavalitsus. Oma autonoomiaplaani teostuseks korraldasid eestlased Peterburis 26
Omariikluse idee areng. Oktoobrirevolutsioon ja bolsevike valitsus. 2.1 1917. aasta Eestis · 1917. detsembris Saksa väed vallutavad Eesti saared · Rahvuslike vahekordade muutumine Baltikumis Eesti liidrite seisukoht oli: Tingimusteta toetus Venemaale Saksamaa võidu korral kardetakse Baltimaade liitmist Saksamaaga ja aadli ülemvõimu taastamist Venemaa võidu korral sovinistlike meeleolude süvenemist ja vähemusrahvuste rängemat rõhumist Rahvusautonoomia küsimuse tõstatamine (Jüri Vilms 1915) · 1917 oli Eesti ühiskond hästi organiseerunud tihe seltsidevõrk ja kogenud omavalitsus. · Eestlased võtsid osa vene vägedes. Sõjaväelase karjäär oli eestlaste seas populaarne, tagas riigi ülalpidamise. · Tallinna elanikkonna kasv. 2.2 Veebruarirevolutsioon · 23.02. 1917 revolutsiooni algus Peterburis. Algas garnisonis puhkenud mässust
12. mai 1938. a põhiseadus - Kinnitas autoritaarse valitsemissüsteemi, mainitud oli terve rida kodanike kohustusi oma riigi suhtes, andis presidendile voli valitseda dekreetide abil. Rahvusküsimus Leedus- 1919. aastal Leedu deklareeris vähemusrahvuste võrdõiguslikkust. Leedu suurimaks rahvusvähemuse moodustasid juudid (1923: 154 000). Juudid toetasid Leedu omariiklust ja osales vabatahtlikena Vabadussõjas. Juutidele tagati rahvusautonoomia: juudiusu kogudused - koguduste liit - juudi rahvusnõukogu. Tegutses 300 juudi kooli ja 20 gümnaasiumit. 1922. aasta konstitutsioon laiendas autonoomiaõigust teistele vähemusrahvustele - Rahvuslikud omavalitsusorganid. Poola hõivas Vilniuse ja seal tagakiusati leedulasi, mistõttu leedulased kiusasid poolakaid (kultuuriline autonoomia, esindajad Seimis). 1926. aastal algas rahvusautonoomia lammutamine. Kultuuri ja majanduse areng iseseisvusperioodil- Haridus: Arendati rahvuskoole
mobilisatsioonid, inimkaotused. Oli korraline värbamine, kutsuti teenistusse nimekirjade alusel, ei vabastatud sõjaväeteenistusest, võeti ka ennetähtaegselt. 1914 võeti 7% meeselanikkonnast, u 100 000. Hukkus 10 000. Suurenes ka Eesti ohvitseride hulk. Meeleolud: patriotismipuhang, germanofoobia, sõjatüdimus. Kui oli valida kahe halva vahel, siis toetati pigem Venemaad, sest saksastamist ei tahtnud mitte keegi. 1915 võttis Jüri Vilms üles küsimuse poliitilise rahvusautonoomia suhtes. Ernits leidis et tuleb olla ühel meelel kõigi rahvustega, kes vabaduse ja inimlikuse nimel võitlevad. Sotsialistid ja nooreestlased pidasid vajalikuks väikerahvaste osalemist Venemaa poliitikas. Venelased sai aga aru, et neid ei toetatud mitte lojaalsusest VEnemaa vastu vaid lihtsalt igihaljast vihast sakslaste vastu ning üritasid Baltimaid rohkem venestada, et nad mingeid ideid ei saaks. Uued ühiskondlikud struktuurid (sõjatööstuskomitee, linnade liidu komitee, Põhja-Balti
annaabi.ee 
