Euroopa rahvusideoloogiad ja rahvusriigid. Uue rahvusidentiteedi tunnetuse tulemusel tekivad ka uued riigid. Tööstusrevolutsioon vajas uut moodi ühiskondlikku integratsiooni. Lahenduse pakkus (19.saj) moodne rahvusriik, mille teostas Euroopa (vaimu) eliit (kes sai sellest kõige rohkem kasu). Natsionalismi abil oli võimalik ületada iga riigi sees teravnevad klassikonfliktid. Teine konkureeriv ideoloogia oli sotsialism. Rahvusaade osutub edukaks ja I maailmasõda näitab, et rahvas on valmis kaitsma oma riiki. Benedict Anderson: 19.saj rahvusriigid on ettekujutatud imaginaarsed konstruktsioonid. See seisukoht on liialdus. Ajaloost võib leida sellise keelelise enese identifitseerimise näiteid ka varemast, aga maailma ajalugu hakkab ta mõjutama alles 19.saj Teine tegelane on Eric Hobsbawn: Rahvusaade on alati piiratud territooriumil valitsev ,,rahvususk", mis 19saj kinnitas elanikud rahvustervikuga areneva
Moodsa kapitalismi ideoloogia (vabakaubandus), põhiseaduslike nõudmiste alus. Progressi aluseks on indiviidide potentsiaali vaba kasutamine ja üldine vabadus. Seda toetas Lääne-Euroopa tõusev kodanlus: Suurbritannia. Prantsuse revolutsiooni tulemusena hakkas seisusliku ühiskonna asemele tekkima klassiühiskond (Algas kodanluse suur sajand), mis põhines varakusel erinevalt enne oluliseks olnud päritolust. 2) Natsionalism = rahvusaade. Hakatakse rohkem tähelepanu pöörama keelele (varem religioonile), keelest sai 19saj riikide kõige olulisem kokkuliitja. Esimesed tulemused Itaalia (1861) ja Saksamaa (1871) riikideks ühinemine. Paljurahvuselistes Impeeriumides avaldas lammutavat mõju: Peale I maailmasõda Austria-Ungari ja Venemaa lõhenemine ja uute rahvusriikide iseseisvumine/tekkimine. Kultuurirahvuslus: rahvuse tunnuseks on oma keel ja oma kultuur. Keelenatsionalismi
Püha Liit oli suunatud rahvuslike ja liberaalsete püüete vastu. Sandarmipoliitika. Tagurlikeks tugipunktideks kujunevad keiserlikud Austria ja Venemaa. Oluliseks niiditõmbajaks on riigikantsler Metternich. Välispoliitikas kehtib Viini kongressi süsteem, kuid see hakka lagunema äärealadel. Esimeseks märgiks on Ladina-Ameerika iseseisvumne (1818 1824). Hispaania ei suuda kolooniaid hoida. Teiseks äärealaks on Balkan, kus levib rahvusaade Türgi ikke all. Oluliseks lagundajaks oli Venemaa, kes lammutab Türgi impeeriumi. Kreeka ülestõus äratab palju tähelepanu, mille tulemuseks on Kreeka iseseis- vumine 1829. Viini kongressi lagunemisele aitab kaasa Belgia iseseisvumine 1830. Püha Liidu vaimu suretab lõplikult Krimmi sõda (1853 56). Lääne-Euroopa suurriigid tegutsevad koos Venemaa vastu. Venemaa kaotus näitab, et on algamas suured muutused.
annaabi.ee 
