Otsustavaks saab aja mõiste, aja tajumine. II poolel saab alguse Eesti ajakirjandus. Kerkib esile kodanlusprouade klass, kel oli palju aega ja ostsid/lugesid ajatäiteks raamatuid. Samal ajal tekkis ka konflikt teemal, mida rahvas võiks/peaks lugema. XIX sajandi algus: O. W. Masing ja Peter Mannteuffel Pärast Pohjasõda kuulus Eesti Vene tsaari käsutusse. 93 aasta jooksul vahetus Venemaal tsaar 5 korda. Aleksander II ajal (1855-81), toimus Eestis rahvsulik ärkamisaeg. 1803 taasavati Tartu Ülikool. Mannteuffel (1786-1842) oli aadlimees, kellega seostub palju rahvuslikke legende. Tema idee fix oli teha lennumasin. Masing (1763-1832) oli tema koduõpetaja. Mannteuffelilt ilmusid: 1838 "Ajaviide peeruvalgusel", 1838 "Villem Naadi karskusteemaline teos" (karskus oli Euroopas suureks teemaks tõusnud). Masing kirjutas aabitsa ning õpetuse, kuidas õpetada last lugema, temalt ka "Maarahva nädalaleht" (4 aastakäiku). Kreutzwaldi „Kalevipoeg“
3) Eesti jaoks olid need ettevtted liiga suured ja tekkisid keeleprobleemid. 4) (Volta tootis 10% NSV elektrimootoritest). 3. Plaanimajandus ehk ksumajandus - 1) Plaanid tulid Moskvast - 5 aastakuplaanid. 2) Phjustas kaubapuuduse ja defitsiidi, poodides ei olnud kaupa ja jrjekorrad olid pikad, inimesed lahkusid muudelt tdelt keset peva, et saaks poest hdavajalikku, linnastumine. Kultuurielu phijooned : 1. Sisuliselt sotsialistlik ja vormilt rahvsulik. 2. Ideoloogiline surve. 3. Tsensuur (KGB). 4. Infosulg. 5. Propaganda. 6. Hartitlased paguluses, kodumaale jnud haritalsi terroriseeriti ideoloogiliselt, tekkis haritlaste uus plvkond. 7. 1950ndatel krgkultuur. 8. Linnastumine, materiaalsete vimaluste arendamine, raamatute osathtsuse kasv. 9. Eesti raadio saatemaht kasvas. 10. 1955. aastal alustas td Eesti Televisioon, 70nendatel vrviteler. 11. Ajalehtede ja ajakirjade lugemine kasvas. Loodi erinevadi vljaandeid erinevatele sihtgruppidele. 12
4) (Volta tootis 10% NSV elektrimootoritest). 3. Plaanimajandus ehk käsumajandus - 1) Plaanid tulid Moskvast - 5 aastakuplaanid. 2) Põhjustas kaubapuuduse ja defitsiidi, poodides ei olnud kaupa ja järjekorrad olid pikad, inimesed lahkusid muudelt töödelt keset päeva, et saaks poest hädavajalikku, linnastumine. · Kultuurielu põhijooned : 1. ,,Sisuliselt sotsialistlik ja vormilt rahvsulik". 2. Ideoloogiline surve. 3. Tsensuur (KGB). 4. Infosulg. 5. Propaganda. 6. Hartitlased paguluses, kodumaale jäänud haritalsi terroriseeriti ideoloogiliselt, tekkis haritlaste uus põlvkond. 7. 1950ndatel kõrgkultuur. 8. Linnastumine, materiaalsete võimaluste arendamine, raamatute osatähtsuse kasv. 9. Eesti raadio saatemaht kasvas. 10. 1955. aastal alustas tööd Eesti Televisioon, 70nendatel värviteler. 11
annaabi.ee 
