Barokiajal saavutasid täiuslikkuse mitmed keskajal loodud vaimuliku muusika zanrid, samal ajal arendati välja üha uusi. Üheks juhtivaks muusikastiiliks oli teatraalne stiil, mis oli kõige uudsem ja julgem, rõhutatult tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis. Klassitsism Teostes oli üks juhtiv hääl, teised hääled moodustasid akordidele tugineva tausta. Sellel perioodil loodud muusikateoste teemad on tavaliselt lihtsad, rajanevad tavaliselt mõnel rahvaviisil. Lihtne on ka rütm, mis enamasti põhineb mõna tantsu või marsi rütmil. Suurt tähelepanu pöörati klassitsismiajastul muusikateose vormile. Püüti luua selge ülesehitusega teoseid, mille osad oleksid omavahel täpselt tasakaalustatud. Romantism Romantkute viisid olid enneolematult kaunid: tungelvad, erutatud, vabalt, lainetavalt arenevad. Tunde- ja meeleloluvarjundeid annavad romantikud edasi ootamatute harmoonianihetega. Meloodia
Kasutab meloodias harmoonilist minoori siit idamaine kõla. Huvitavad tämbrid! (Vibrafon ja oboe koos; rain tree). Omamoodi kõlaotsingud, sulatab tämbreid. "Eldorado" (2002) inspireeritud Edgar Allan Poe luulest "Ellujäänute laulud" (2004) sümfooniaorkestrile põimuvad eesti rahvaviis ja orientaalse varjundiga meloodika. "... neis aedades" (2004) altsaksofonile ja keelpilliorkestrile Astride Ivaski luulest ja linnulaulust inspireeritud ning eesti rahvaviisil põhinev. Ühendab arhailisi meloodiastiile, peenekoelist harmooniat ja värvikat tämbrimängu "Teispool päikesevälju" (2004) fagotile ja sümf.orkestrile ühendab esimest korda poetiseeritud looduseteema ja rahvamuusika, kasutades karjaseviise. Kirjutatud M.Kuuskmannile. Aluseks mitu eesti karjaseviisi, milles helilooja sõnul peitub suur energeetiline väärtus, aga ka sümboolne tähendus ("midagi kauget, kuldset ja süütut")
rahvuseripära. Muusika lakkas olemast ülikute ajaviide ja hakkas väljendama prantsuse revolutsiooni vaimu. Klassitsismile avaldasid tugevat mõju valgustajad. Sel perioodil oli esikohal instrumentaalmuusika. Ilmalik muusika pühitses võitu vaimuliku üle, lihtne ja harmooniline muusika keeruka ja polüfoonilise üle. Klassitsismiajastu muusika oli homofooniline. Sellel perioodil loodud muusikateoste teemad on tavaliselt väga lihtsad, rajanevad kas mõnel rahvaviisil või siis kolmkõlakäikudel. Lihtne on ka rütm, mis enamasti põhineb mõne tantsu või marsi rütmil. Klassitsismi uued anrid on näiteks sonaat, sümfoonia, kontsert, trio, kvartett ja avamäng. Klassitsismi ajal olid armastatud ka laul ja koomiline ooper. Selle ajastu tähtsamad heliloojad olid Franz Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Maalikunst - Maalikunstnikud hakkasid taotlema antiikskulptuuri jäljendamist. Värvilt olid maalid rahulikud ja tasakaalukad
Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Klassitsismi muusika oli homofoonne. Teoses oli üks juhtiv hääl, teised hääled moodustasid akordidele tugineva tausta. Sellel perioodil loodud muusikateoste teemad on tavaliselt lihtsad, rajanevad tavaliselt mõnel rahvaviisil. Lihtne on ka rütm, mis enamasti põhineb mõna tantsu või marsi rütmil. Suurt tähelepanu pöörati klassitsismiajastul muusikateose vormile. Püüti luua selge ülesehitusega teoseid, mille osad oleksid omavahel täpselt tasakaalustatud. Sonaat, kvartett, trio, sümfoonia, kontsert ja avamäng olid klassitsismiajastu kõige tähtsamad zanrid. Neis saavutasid õitsengu instrumentaalkammermuusika ja sümfooniline muusika. Peale instrumentaalmuusika olid
annaabi.ee 
