vaadata ka üleüldist ajaloolist pilti ning vaadata, kas need on omavahel võrreldav. Savigny sakslasena oli kahtlemata kantud tolleagsest idealsimi vaimust. Seda tõestab ka tema seisukoht, et Saksamaa ei ole veel valmis ühist tsiviilseadust looma ideaali taotlus. Peamiselt tuleb Savigny idealism välja aga tema keelekasutusest ja ideedest, mis on äärmiselt sarnased selle ajastu suurkujule Hegelile. Juba tõsiasi, et Savigny soovis ajaloost otsida õiguse seemist vajadust, mis tuleneb rahvavaimust Hegeli üks tuntumaid mõisteid - , näitab, et tegemist on kahtlemata hegliaaniga. Hegeli lõpuni arendatud skpekulatiivsed idealismitaotlused panid ühtlasi aluse ka tugevale vastureaktsioonile, mis viis idealsimi hääbumisele ja lõid aluse postmodernistlikele filosoofilistele kontseptsioonidele. Sellega koos lahutati õigus ka rahvavaimust ning asemele kerkisid uued metadoloogilised lähenemised õigusele, alustades käsuteooriast lõpedades loomuõiguse uue tulekuga.
majanduslikule elule ja psühholoogiliselt loodud ühisele kultuurile." Ta rõhutab, et rahvus pole ükski neist eraldi, vaid kõik peab olema olemas. Kas rahvuse moodustab mingid objektiivsed tunnused nagu Stalin arvas? Saksa rahvusliku ärkamise kesksed figuurid olid Fichte ja Herder. Mõlemad pidasid rahvuse defineerimisel oluliseks keelelist-kultuurilist aspekti. Herder peab keeli keskseks kultuuri identiteediks. Niikaua kui püsib rahva keel, püsib ka rahvas. Ta räägib rahvavaimust ehk Volksgeistist. Saksamaal on misioon kanda edasi Euroopa kultuurilist pärandit. Kuna seda ei saa teha ilma poliitilise võimuta, tuleb luua rahvusriik. Subjektiivne (voluntaristlik) kontseptsioon. Ernest Renan'i argumentatsioon. On rahvus midagi subjektiivset ehk tunnetuslikku ja kokkuleppelist? Renan- Kõik rahvused on nii segunenud ,et geneetilist alust kindlasti rahvusele ei ole. Keel kui rahvuse alus- mille poolest ameeriklased brittidest erinevad või kuidas seletada sveitsi rahvust
Seega peab tänane õiguse teooria olema ajaloolis-ühiskondlik, mida teame alates Iheringist ja Weberist. Tänapäevane õiguse teooria jõuab sotsiaalsest üldsituatsioonist – ajaloolis-ühiskondliku prisma läbi – objektiivse õiguse uurimise metatasemel konkreetsete tulemusteni. Teisisõnu aitab tänapäeva õiguse teooria luua silla olnu ja kehtiva vahel, kusjuures silla tõmbamiselt saab üle minna tänapäeva õiguse teooria korrigeerimisele. Jutt on siin rahvavaimust, mis tuleb üles leida. On igati põhjendatud normide ja käitumise normatiivne ja kausaalne käsitlemine kas mõistelisel tasandil või teoreetiliselt teineteisega seotult. Teooria ja praktika on teatud ühtsed. Samas on olukordi, kus analüütilis- hermeneutiline õiguse teooria ja lingvistika kuni keelefilosoofiani välja profileerivad õiguse sotsioloogilise teooria ees. 1. Väärtusjurisprudents kui XX saj. jurisprudents NB
annaabi.ee 
