Ilmaliku õiguse juriste kutsuti legistideks ja kirikuõigusega tegelevaid jurisite kanonistideks. Humanistlikust suunast arenes välja loodusõiguse õpetus. Selle uuema aja isaks oli Grotius. Loodusõiguslik õpetus avas tee eraõiguslikele kodifikatsioonidele. XIX saj alguses tekkis Saksamaal vastuliikumine kodifitseerimisele. Savigny astus otsustavalt välja eraõiguslike kodifikatsioonide ja seaduse tekste kommenteeriva õigusteaduse vastu. Tema jaoks elab õigus nn rahvavaimus, kust seda tuleb leida. Temaga seoses tekkinud suunda nim ajalooliseks koolkonnaks. Ajalooline kk sünnitas erinevuste tekke romaani ja germaani õiguse perekonna vahel. Mõistetele ja süsteemile erilise tähelepanu pööramine tähendab seda ,et oli tekkinud mõistejurisprudents ja õigusteaduslik positivism. Õiguse sotsioloogia rajajaks peetake Ehrlichit. Common laws on kohtunik õigusliku elu keskpunkt. XIX saj taaselustuvad juba ammu tuntud sotsialismiided (Marx)
demokraaatia ainult konstitutsionaalne demokraatia on võimeline täielikult siduvat õiguskorda looma, mis on kõigile üksikisikutele kohustuslik. 2.13. Õigus kui rahvavaimu väljendus Georg Wilhelm Hegel, ajalooline koolkond. uurib ja vaatleb õigust moraali ja kõlbluse raamides, riik kui õiguse, moraali ja kõlbluse kroon. Õigus, riik ja kõlblus on ajaloolise kujunemise väljendid, mis avaldavad ja teostavad end rahvavaimus. Friedrich Carl von Savigny (1779- 1861) rõhutab veel rohkem rahvavaimu, õiguse ja rahva vahel valitseb orgaaniline side. Rahva veendumus liidab need kokku ühtseks tervikuks, mis samaaegselt lülitab välja kõik jumaliku ja suvalise tavaõigus kui elav õigus tähtsuselt esikohale, seadusandlus omab ainult deklaratiivset iseloomu. 2.14. Õigus kui klassiideoloogia K.Marx, F.Engels. Õigus on võimuväljendus, vahend klassihuvide teenimisele, mis ei seondu õigluse ideega
Õiguse ajaloo eesmärk on avardada meie tunnetamisulatust õigusest. Kuid lisaks on vaja kunagi eksisteerinud positiivse õiguse tähendust tänapäeva kanda, selleks on vaja võrrelda. Õigusajaloo esemeks peab olema varasemate ajalooliste epohhide õiguskorrad. Esiplaanil asuvad kirjaliku õiguse allikad, ilma selleta ei ole võimalik olukorda täielikult mõista. Tõelise tähenduse õiguse tunnetuse viisina saavutas õiguse ajalugu Savigny koolkonnaga. Tema jaoks elas õigus nn rahvavaimus, kust teda leida tuleb läbi oma teaduslike arusaamade. Õigusajalugu on filosoofiale märksa lähemal, kui näiteks sotsioloogia, tal on filosoofiline funktsioon. Teda tuleb tundma õppida sellest seisukohast, milline oli kunagi kehtinud õiguse eesmärk, millised olid tolle aja ja ruumi poolt üldiselt omaksvõetud ettekujutused õiglusest, mis seisnesid objektiivse õiguse taga. Geneetiline funktsioon tähendab seda, et kunagi
annaabi.ee 
