Neid iseloomustas alandlikkus, distsipliin, vaesus. Nad pidid tööd tegema, palvetama, raamatuid ümber kirjutama. Tsisterlased Citeaux kiriku järgi on nimi tulnud. Tütarkloostrite rajamisega saab tsisterlaste ordu uue organisatsiooni vormi. Kloostreid kontrollivad emakloostrid. Neid iseloomustab lihtsus, rangus, müstikasugemetega vagadus, majandustegevus. Saksa idaalade koloniseerimine. Frantsisklased Minoriitide ordu. Assisi Franciscuse nimest sai ordu nime. Põhimõteteks oli neil rahvavagaduse äratamine ning teaduslik töö, täieliku vaesuse nõue. Dominiiklased Selle asutas Caleruega Dominicius. Põhimõtted on võidelda ketseritega (eelkõige albilastega), tegema nende seas misjonitööd ja allutama nad taas kirikuhierarhiale. Nende põhiülesanne on rändjutustamine, inkvisitsiooni korraldamine. See on karjusmungaordu. Nad elasid linnades. Pidid demonstreerima oma kerjuslikkust, näidati seda ka välja. Õpetasid teisi, dominiiklased rajasid koole
Neid iseloomustas alandlikkus, distsipliin, vaesus. Nad pidid tööd tegema, palvetama, raamatuid ümber kirjutama.*Tsisterlased-Citeaux kiriku järgi on nimi tulnud. Tütarkloostrite rajamisega saab tsisterlaste ordu uue organisatsiooni vormi. Kloostreid kontrollivad emakloostrid. Neid iseloomustab lihtsus, rangus, müstikasugemetega vagadus, majandustegevus. Saksa idaalade koloniseerimine. *Frantsisklased-Minoriitide ordu. Assisi Franciscuse nimest sai ordu nime. Põhimõteteks oli neil rahvavagaduse äratamine ning teaduslik töö, täieliku vaesuse nõue.*Dominiiklased-Selle asutas Caleruega Dominicius. Põhimõtted on võidelda ketseritega (eelkõige albilastega), tegema nende seas misjonitööd ja allutama nad taas kirikuhierarhiale. Nende põhiülesanne on rändjutustamine, inkvisitsiooni korraldamine.*See on karjusmungaordu. Nad elasid linnades. Pidid demonstreerima oma kerjuslikkust, näidati seda ka välja. Õpetasid teisi, dominiiklased rajasid koole
Lisaks levis Euroopas ka rahvavagadus, mis väljendus esiteks mostrantsiate (mahuti, kus hoiti Kristuse elavaks ihuks muutunud leiba) protsessioonides peale seda kui paavst Urbanus IV määras selleks erilise Kristuse Püha Ihu pidupäeva. Selle püha kõrgpunktiks oli lunastusttoov vaatepilt, kus hostiat ehk euharistilist Kristust kanti läbi linna tänavate ja pealtvaatajad põlvepainutustega austust avaldasid. Teiseks rahvavagaduse tunnusjooneks oli Maarja-kultuse levimine. Naisprohvetid ja nägijad tõusid esile. Jumaldati neitsisid. Naisi ei vaadeldud seksuaalse objektina, austust avaldati emadele ja neitsidele. Kolmandaks rahvavagaduse ilminguks oli reliikviate ja pühakute austamine. Neljandaks ilminguks oli kuradihirm ja usk nõidumisse, mis tõi endaga kaasa arvukad nõiajahid ja protsessid. Devotio moderna- 14.sajandil alguse saanud religioosne liikumine. Eesmärgiks oli
annaabi.ee 
