1.4 Hiliskeskaja algus Hiliskeskaja alguses sai rahamajandus ülekaalu naturaalmajandusest. Sellega seoses toimus pärisorjuse järkjärguline kaotamine (esmalt Itaalias). Tekkisid valdavalt väikeaadlist pärinevad rüütlitest palgasõdurid. Lõppes Saksa-Itaalia poliitika mille asendas Prantsuse poliitika. Koos ristisõdades lüüasaamisega kahanes katoliku kiriku autoriteet ja senine kloostrilise eluvormi populaarsus. Selle asendas kasvav rahvavagadus ja müstitsismis väljenduv vajadus isikliku jumalakogemuse järele. Koos sellega algas rahvuslike kirikute tekkeni viinud protsess, mis lõppes reformatsiooni, nõiajahi kõrglaine ja ususõdadega. Algasid nõiaprotsessid, mis kasvasid hiliskeskaja lõpuks nõjajahi kõrglaineks. 13. sajandi lõpus algas kunsti ja teaduse teisenemine, mis sai nimeks renssanss (algas Itaalia vararenessansiga). 14. sajandil huvituti taas Vana-Kreeka ja Rooma tekstidest. Algas ka
Vahemerelt maailmaookeanidele. Hiliskeskaja alguses sai rahamajandus ülekaalu naturaalmajandusest. Sellega seoses toimus pärisorjuse järk-järguline kaotamine (esmalt Itaalias). Tekkisid valdavalt väikeaadlist pärinevad rüütlitest palgasõdurid. Lõppes Saksa Itaalia poliitika mille asendas Prantsuse poliitika. Koos ristisõdades lüüasaamisega kahanes katoliku kiriku autoriteet ja senine kloostrilise eluvormi populaarsus. Selle asendas kasvav rahvavagadus ja müstitsismis väljenduv vajadus iskliku jumalakogemuse järele. Koos sellega algas rahvuslike kirikute tekkeni viinud protsess mis lõppes reformatsiooni, nõiajahi kõrglaine ja ususõdadega. Algasid nõiaprotsessid, mis kasvasid hiliskeskaja lõpuks nõjajahi kõrglaineks. Samas oli hiliskeskajale omane tantsutõve ja enesepiitsutamise liikumise (fallangism) levimine. 13. sajandi lõpus algas kunsti ja teaduse teisenemine, mis sai nimeks renssanss (algas Itaalia vararenesssnsiga). 14.
terviklikkuse ja ainult üks-olemise ees. ,,Üks" on müstiline tunnetus. Müstitsismi plahvatus 13.sajandi teisel poolel oli seotud paavstikiriku vaimse kriisiga. Tähtis roll oli müstitsismis naiste, nii nunnade kui ka nn ilmiknaiste tähtis roll. See naiskatoliiklus väitis ja elas tões, et Jumalaga ühinemine on võimalik. Selline kogemus ähvardas preestritelt ja kirikult võtta selle vahendaja rolli inimeste ja Jumala vahel. Lisaks levis Euroopas ka rahvavagadus, mis väljendus esiteks mostrantsiate (mahuti, kus hoiti Kristuse elavaks ihuks muutunud leiba) protsessioonides peale seda kui paavst Urbanus IV määras selleks erilise Kristuse Püha Ihu pidupäeva. Selle püha kõrgpunktiks oli lunastusttoov vaatepilt, kus hostiat ehk euharistilist Kristust kanti läbi linna tänavate ja pealtvaatajad põlvepainutustega austust avaldasid. Teiseks rahvavagaduse tunnusjooneks oli Maarja-kultuse levimine. Naisprohvetid ja nägijad tõusid esile.
annaabi.ee 
