Kultuuritegelaste represseerimine: Tehti nende loomingut maha, pandi vangi, lasti üldse maha. Jaanuaris 1949 Pravdas ilmus artikkel, kust läksid käiku märksõnad: formalism, estetism jm. Lisaks oli üks karmimaid tolleaegseid süüdistusi kodanlik natsionalism. Formalism eelistavad vormi sisule (N oli sisu ikka tähtsam kui vorm) Estetism pööratakse liigset tähelepanu esteetikale, selle asemel, et tegeleda sisu ja ideoloogiliste küsimustega. Eestis sattusid ,,rahvavaenulike kahjurite" musta nimekirja teatrikriitik Rasmus Kangro-Pool ja Teatriinstituudi õppejõud Karin Kask. 1950 pandi mõlemad vangi. Repressioonid ja survestamine kaadripoliitika kaudu: Survestati töökohtade poolt, neid ei võetud tööle enam. Priit Põldroos eemaldati Draamateatrist, siis ka Teatriinstituudist, jäi tööle TMM-i. Ants Lauter kuulutati formalistiks ja natsionalistide käsikuks, sunniti Draamateatrist lahkuma, jätkas Vanemuises näitlejana.
Prokovski materjalistliku ajalookäsituse teed, suundudes marksismi. Mitmes köites ,,Vene ajalugu kõige kitsamas ülevaates" I-III. Andis selge skeemi, kuidas ajalugu materialistlikult, klassivõitluse skeemis vaadata. Oli näidis teoseks. See leidis edasi arendamist. Valitsejad kui teatud ajajärgu kapitalivormi esindajateks. Tsaarid feodaalse kapitali kaitsjad, töösturite ja pankurite huvide väljendajad. Terav ka vene tsaaride ehk tsaarivõimu vastu, 19. sajand kui rahvavaenulike suurriikide vallutuspoliitika juhid. 1930. aastate Venemaa poliitikaga see ei sobinud, 1930. aastate alguses kritiseeris Pokrovski vene kommunistliku reziimi. Partei ajaloo käsitlust, mille tegi Jaroslavski, mis aina suuremat tähtsust Stalinile andis. Osutas kohtadele, mis tõega vastuolus aga Prokrovski pääses repressioonidest, sest 1932 suri Kremli haiglas. Repressioonid tabasid ta vaateid, 1936 Prokrovski mittemarksistlike vaadete vastu, kus ta õpilased võtsid osa. Kaks
Algul viljeles eepilist luulevormi. Poeemis ,,Ööö kuulutaja" jutustab piirivalvurite elust. Hiljem lühijutud, nende seas kuulus ,,Alatoo seitsmik", milles käsitletakse rasket suusakrossi Frunze-Moskva. 1940 avaldab esimese romaani ,,Ken-Su", mis on kirjutataud ,,Ülesküntud uudismaa" mõjutusel, teemaks põllumajanduse kollektiviseerimine. Ideoloogiliselt pole see siiski nii küps kui ,,Temir", mis käsitleb samuti kollektiviseerimist. ,,Ken- Su" teemaks on rahvavaenulike elementide tungimine kolhoosi. Kolmas romaan ,,Meie aja inimesed" ilmus Suure Isamaasõja päevil. Temir (1941, eesti keeles 1947) Tähtsamad tegelased raamatus on positiivsetest tegelastest Temir, negatiivsetest Borubai, Konkargajev. Temir. Mägiaiili noor Temir on jäänud pärast külakooli lõpetamist auuli. Temast kujuneb kolhoosi parteirakukese aktivist. Temir ärgitab kolhoosnike külvikampaaniale ning korraldab pärast
annaabi.ee 
