Vaimuelu Rootsi ja Vene ajal: sarnasused ja erinevused Nii Rootsi(17. sajand) kui ka Vene(18. sajand) aeg alustasid peale raskeid ja kurnavaid sõdu. Asju, mida vaimuelus ülesehitada oli palju. Mõlemad ajastud tegid seda üsna omamoodi, kumb tõhusamalt kumb vähem tõhusamalt. Suurt rolli Eesti kultuuri loos mängivad nad mõlemad. Peale rasket ja laastavat Liivi sõda pöördusid kurnatud eestlased tagasi oma juurte juurde. Rahvas hakkas taas uskuma rahvausundeid ning vanu kombeid. Hakati taas matma vanadesse kalmetesse, loobuti ristimisest, kirikuabieludest ning vähenes ka armulaual käijaid. Taas kerkisid esile nõiad. Samuti puudus pastoreid, kes oleks oma veendumustele kindlaks jäänud ning, kellel oleks piisav haridus ning kõlbsus. Et turgutada rahvast ning inimesed taas usu juurde pöörduksid, hakkas rootsi võim luteri kirikut üles ehitama, see võeti esmaprioriteediks.
3) teaduslik-teoreetiline - usulisi rituaale pole, psühholoogilist käitumist on küll->tseremooniad. teadmised maailmapildist ei põhine uskumisel, kogemustel, vaid informatsioon peab olema teaduslikult põhjendatud. RAHVAUSUNDI UURIMINE *19.saj hakati rl kirja panema *krooonikad, reisikirjad, pastorite aruanded *reisikirjad - autor ei kirjelda, mida nad näevad, aga ei võta midagi ka ette, et seda muuta. kirjeldatakse kõike tervikuna *aruanded - mismoodi Jumala asjad külades arenevad *rahvausundeid saab uurida juttude, laulude, lühivormide kaudu- *hing-ruumiline, tunnete ha emotsioonide ala. nt hing sai täis. hing on südame lähedal, sest hingega tegema-südamega tegema *vaim-seotud psüühikaga, intellektuaalsusega *meel-mälu asukoht nt meelest läks ära kokku saavad: hingelaad, meelelaad,vaimulaad *rahvausund on järgitav tekstispetsiifika järgi. Uskumine *liikudes mingites aegades, tekib inimesel ärev olukord, mille tõttu tõlgendusest tehakse otsus. *3 tasandit:
Oleme kaotanud selle eluisu ja stimulatsiooni, mis meie esivanematel oli ja mida me siiani vajame. Vajame lähedast kontakti elava looduse- ja kultuurimaastikuga kogu selle lummavas mitmekesisuses koos luule ja fantaasiaga, kui endastmõistetavate saatjatega. Traditsiooniline rahvausund Põhijoontes järgis traditsiooniline rahvausund üsna kindlaid mõttemalle, mis küll varieeruvad üksikasjades ühest kandist teise. Teatud situatsioonides on aspekteeritud rahvausundeid, teistes mitte. Rahvausund kerkib esile tavaliselt siis, kui tavapärasest, ratsionaalsetest selgitustest või meetmetest ei piisa. Tema üks tähsamaid funktsioone on kasvatus. Rahvausnd õpetas olema tähelepanelik märkide suhtes, mida peeti signaalideks nähtamatutelt jõududelt. See seab inimtegevusele piirid. Rahvausundi kõige olulisem funktsioon on olemasolusse seoste ja mõtte loomine. Kõige rohkem kardab inimene kaost ja mõttetust. Meil on vaja
annaabi.ee 
