ja konks. Kui taevast tuli liiga palju Fifth level vihma, aeti allikas jälle kinni ja vihmasadu jäänud ka kohe järele. Allika kohal ei sadavat iial vihma, sest pilved lähevad seal lõhki. Laiuse Siniallikal olevat ka tervendav mõju, selle vesi aitas ravida nii silmi ja mitmeid teisi tõbesid, samuti kõlbas ka iluraviks, näiteks tedretähtede vastu. OHVRIKIVID Mõnedel ohvrikividel on rahvauskumuste kohaselt olnud imettegevad omadused ja neilt kividelt on abi otsitud mitmesuguste haiguste korral. Tasuks tervendava mõju eest toodi kivile ohver. Et ühest või teisest ihuhädast lahti saada, hõõruti haiget kohta kas raha, soola, või söega ja jäeti see kivile. Kuid see, kes võttis ohvrikivilt sinna jäetud ande kaasa või puudutas neid, sai ise selle haiguse külge, millest keegi oli eelnevalt soovinud maagilise rituaali abil vabaneda.
Jälgitud on jaanipäeva ilma, päikesepaistelise ilma puhul oli oodata ilusat, vihmase puhul vihmast suve /2/ Jaanituli oli tava, pidulik ja püha rituaal kõigile. Kes ei tulnud jaanitulele, sellel pidid kasvama odrad ohakased, kaerad kasteheinased, linad hullusti tutri täis ja lühikesed. Põldudele hõljuv jaanitule suits oli ohvrisuits põlluhaldjale, kes pidi kaotama sealt kahjulikud putukad ja hävitama umbrohud ning kaitsma koduloomi haiguste eest. Jaan ise on rahvauskumuste järgi viljakasvataja haldjas, Mardi vend, kes ilmub jaaniööl kõigi teiste haldjate ja surnute hingedega kodukoha hiitesse, põldudele ja koplitesse. Ta on kõige õiglasem haldjas, kes annab igale inimesele saaki tema töö järgi ja karistab laisku ning loodreid vaesusega. Vanarahval oli palju ennustusi heinaajaks ja sügiseseks viljasaagiks. Kui päike jaanipäeva hommikul selgesti tõuseb ja õhtul selgesti loojub, siis tuleb ilus ja kuiv heinaaeg. Kui
Kirjanduslikult tagasihoidlikumad on juhuluule hulka kuuluvad vähesed matuse-, leina- ja pühendusluuletused. Esimene eesti soost luuletaja oli Puhja köster Käsu Hans, kelle lõunaeestikeelne kaebelaul "Oh! ma waene Tardo liin" jutustab Põhjasõjas palju kannatada saanud Tartu linna saatusloo. 5.Bengt Gottfried Forselius (1660? 1688) Pärit Soomest, Johann Forseliuse poeg, kes töötas Harju-Madise ja Risti pastorina ning on rahvauskumuste kogujana tuntud ka eesti kultuuriloos. B. G. Forseliuse kooliteest on teada kasinalt. Vastupidi üldisele tavale ei õppinud ta teoloogiat, arvatavasti oli õigusteaduskonna üliõpilane. Tõenäoliselt rakendus juba üliõpilasene koolitöösse. 1684. a asutas Bengt Gottfried Forselius Rootsi riigi toel Tartusse kooliõpetajate seminari, esimese rahvakooliõpetajate kooli kogu Põhja-Euroopas. Seminar sai töötada vaid neli aastat (1688 Forselius hukkus Läänemerel), kuid selle aja jooksul
annaabi.ee 
