Millistesse Rooma vabariigi aegsetesse kõrgematesse riigiametitesse valiti 2 isikut üheaegselt? Miks? Konsuleid. Selleks, et vältida üksikute riigiametnike võimu liigset tugevnemist. Ka magistraate valiti rahvakoosolekul riigiametisse korraga vähemalt kaks. Selle põhjuseks oli vältida üksikute riigiametnike võimu liigset tugevnemist. Mille poolest erines senaatori staatus magistraadi omast? Senaator oli eluaegne ametikoht, magistraadi koht aga 1 aasta. Millised eriõigused olid rahvatribuunil? Rahvatribuunil oli õigus panna keeld ükskõik millise riigiorgani otsusele, juhul kui see oli vastuolus lihtrahva huvidega. Rahvatribuunid pidid kaitsma lihtrahva huve. Millal ja miks mindi Rooma riigis üle palgasõjaväele? Hilise vabariigi ajal mindi üle palgasõjaväele. Sest, et pidevateks sõdadeks ja võimuhoidmiseks vallutatud aladel oli vaja alalist sõjaväge. Võrdle Rooma vabariigi- ja keisririigiaegset riigikorraldust.
olid kollegiaalsed. Riigiametnikud ei saanud palka. Köige tähtsamad riigiametnikud olid kaks konsulit, kes pidid eeskätt juhtima söjaväge. Preetorid tegelesid öigusemöistmisega, kuid vöisid ka söjaväge juhtida ja vajadusel konsulit asendada. Tsensorid korraldasid kodanike loendust ja koostasid senaatorite nimekirja. Nad valiti viieks aastaks endisete konsulite hulgast. Kui oli vajadus vöis konsul kokkuleppel senatiga riiki valitsema panna kuni 6 kuuks diktaatori. Rahvatribuunil oli öigus senati otsuseid vastu vötta vöi tagasi lükata. Senat valitsev riiginöukogu koosnes endistest ja tegevatest magistraatidest. Nad olid ametis elu aeg. Senat tegeles välispoliitika, söjanduse ja rahaasjadega. Seaduseelnöu pidi olema esmalt senati poolt heaks kiidetud, siis läks see rahvakoosolekule. Rahvakoosolek kutsuti kokku ainult selleks, et hääletada koosolekut juhtuva magistraadi esitatud ettepanekute üle. Nad ei saanud ettepanekuid teha, ainult poolt vöi vastu
Ühes leegionis oli umbes 4500 meest. Oli raskerelvastus, kergerelvastus. Raskerelvastust oli kõige rohkem. Sõjavägi rivisati üles kolmes liinis maniipulite kaupa ja seda nimetati maniipulrivistuseks. See asendas eelnevat faalanksrivistust. Pleibeide võitlus oma õiguste suurendamise eest 5. sajandil hakkasid pleibeid nõudma endale suuremaid õigusi ja tekkisid tülid patriitsidega. Võitlus kestis paarsada aastat. Aastal 490 eKr võitsid pleibeid ja nad said erilise ametikoha rahvatribuunil, kelle ülesandeks oli esindada pleibeisid ja kontrollida, et nende suhtes ei rikuta seadusi. Rahvatribuuni isik oli puutumatu see tähendab, et teda ei tohtinud karistada. Ta tohtis oma algatuslikult kokku kutsuda rahvakoosoleku ja panna veto magistraatide ja senati otsusele. Rahvatribuune algselt valiti 2 ja hiljem nende arv suurenes 10. 12. Tahvli seadus- rahvatribuuni nõudmisel kirja pandud seadused, mis kaitsesid pleibeisid. See oli esimene Rooma seaduste kogu.
Plebsil kujunes välja oma võimustruktuur, oma magistraadid. Tribunus plebis/ plebei- rahvatribuun. Selline magistraat, kes võitles plebeide õiguste eest ja jälgis, et neid talla jalge alla. Ajaliselt piiratud, üks aasta. Rahvakoosolek kutsuti kokku uueks valimiseks. Tribunus plebis´el oli vetoõigus, nt senati otsusele. Nende isik ja vara oli puutumatu. Rahvatribuuni tapmine võrdus oma isa tapmisega. Kui tapeti, siis järgnes sacer esto. Rahvatribuunil olid assistendid, kes olid plebei ediilid(alati nagu assistendid, ühe magistraadi assistendid). Tuleb sõnast tempel. Algselt võis olla religioosne funktsioon. Concilium plebeis konkureeris senati otsustega. Ühelgi magistraatidest ei olnud õigus korraldada auspiitsiumi. Seaduste kirjapanek 5.saj keskel ekr. Enne seda oli tavaõigus e suuliselt edasi kantud. Kirjutamata seadusi pidi keegi peast teadma ja tõlgendama ja lausub. Sellisel juhul on võimalus neid mitte öelda. Üks
annaabi.ee 
