sest uued tehnoloogiad tülitsevad olemasolevate viisidega ja jäetakse kõrvale. Lisaks sellele valitsemisvõim alati takistab muudatuste ilmumist, sest see ohustab võimu. (Nt. Konflik kiriku ja teadlaste vahel). 4) Inimestele, kes on erinevatest regioonidest on väga raske suhelda omavahel, sest nende väärtused ja tavad on niivõrd erinevad seetõttu tekivad konfliktid ja sõjad. Analüüsides eeltoodud faktid võib teha järelduse, et tegelikult rahvakombed nagu peod, rahvatoit ja kostüümid ei kujuta iseendast midagi halba. Aga kui riik loob majandust, mille aluseks on traditsioonid, siis selles riigis progressi ei toimu nii kiiresti, kui seda võiks saavutada. Vaadates traditsioonidele, kui kasvatamisviisile, võib väidata, et see aitab lastel vormida kindlat alust, millega nad pärast lähevad iseseisvasse ellu. Hiljuti teadlastega oli esitatud üles selline erisuund pedagoogikas nagu etnopedagoogika. Rahvatraditsioonid on oluline eeskuju, millesse on
praetakse taimeõlis. Aedvilju on üsna piiratud valikus: sibulad, redised, rõikad, bambusekasvud, kaunviljad, harvem juurviljad. Rohkesti kasutatakse merevetikaid ja merekasvusid. Puuviljasest olulisem on nasi-õunataoline maitselt pirni meenutav kollane vili. Vähem leidub dattelploome, mooruspuumarju ja erilisi apelsine (nn. tangerine), mis kasvavad mägedes metsikult. Süüakse takjajuuri, krüsanteemilehti, liiliasibulaid, sõnajalavõrseid jm. Peamine rahvatoit on riis, vähem kasvatatakse nisu ja rukist. Rohkesti süüakse ube ja herneid. soojaoad on rasva- ja valguallikaks, samuti maitseaineks. Piima tarvitatakse ainult laste toiduks. Enamasti on piim importkaup kondenseeritud piimana või piimapulbrina. samuti puuduvad toidulaualt või ning koor. Juustu süüakse väga vähe. Rasvasest on tähtsamad soja-, siisi- ja teiste taimede õlid. Seesamiõli on delikatess. Vähe süüakse loomade ploomi- või sulatatud rasva.
kaussidesse. · Vala kaussidesse ka puljong, lisa seesamiõli ja seesamiseemned. 12 Kokkuvõte Jaapani köök on rikkalik. Iga toidulaud peab pakkuma silmarõõmu ning söögilauale asetatakse enamasti hulk kunstipäraselt seatud väikseid portsjoneid, mis kõik omavahel kokku sobivad. Jaapani köök on maailmas üks tähelepanuväärsemaid. See on iidne, ajalooline ning auväärne. Peamine rahvatoit on riis. Rohkesti süüakse ka ube ja herneid. Sojaoad on rasva- ja valguallikaks, samuti maitseaineks. Joogina ja maitseainena on levinud riisist destilleeritud vedelik (sake). Üldiselt maitsestatakse toite peamiselt sojakastmega, teiste maitseainete kasutamine on tagasihoidlik. Toiduained ning lauanõud valitakse ja koostataks sellistest värvides, seatakse nii harmooniliselt ja hoolikalt, et kaetud laud on lausa kunstilooming. Jaapani köögile on iseloomulik äärmine mitmekesisus
annaabi.ee 
